Nummõr' 318
Süküskuu 23. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Mihklipäiv lambalihaga
  • Uudissõ
     
  • Kunstnigu ja kirämehe Valtri Edgari looming eläs edesi
  •  
  • Tiikaaslasõ mälehti Pokumaal Valtri Edgarit
  •  
  • Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat
  •  
  • Naiskodokaitsja korjasõ purgisüüke
  •  
  • Räpinä uut hõpõleerilatsi
  •  
  • Valgjärve sai kergliiklustii
  • Märgotus
     
  • Pühäjõõ vägi
  •  
  • Ahmani Piret: ütelge ummilõ, ku pall’o ti näist hooliti
  •  
  • Pihlõnõ sügüsetunnõ
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Hani om targõmb tsirk, ku ti arvata mõistati!
  •  
  • Latsitarõ uut latsi
  •  
  • 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst
  •  
  • Kodo kisksõ hirmust kõvõmbalõ
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    ravvast kõri
     
      
    Piimäst ja viinast
     
    Tal’nan Vabahusõ platsi pääl õks antas vahepääl midägi. Üts aasta anti kardokit, tõnõ aasta küttepuid. No jagi põllumiihi ühendüse sääl piimä.

    Kõik platsi tulnu saiva ilma rahalda üten pudõli värskit Eesti piimä. Piimäsõprulõ laulsõ Taukari Karl-Erik, sai kullõlda lõõtspillimängo. Suurõmbas tandsus siski es lää.

    Tandsus lätt sis, ku mõni viinavabrik säälsaman viinasõprulõ viinapäävä kõrraldas. Sis saasi külh laulu- ja tandsupido mõõtu ettevõtmisõ. Viinalõ om eestimaalasõl väega rassõ ei üteldä.

    Mõlõmbast om kassu: piimäst saa kaltsiummi, viin vii kihäst ülearvolidsõ soola vällä. Suul om väega halv. Pipraviin om kõtulõ hää. Viinakompress avitas pia kõgõ vasta.

    Rassõ omgi üteldä, kumb om periselt tervüsele parõmb. Piimä seen olõva ainõ omma hää, a piim pand kõtu käärümä ja mulksma. Pall’o om säändsit, kiä ei kannahta laktoosi. Viinaga tuud hätä ei olõ. Desinfitsiir, tege rõõmsas ja ku küländ pall’o tarvitat, pand magama kah.

    Vanastõ käve inemise sannan. No om inämbüsel dušinukk, sääl hinnäst peris puhtas ei saaki. Inemine piät higistämä. Sann pand higistämä ja ku sanna ei saa, sõs pand viin kah higistämä.

    Pikutat sängün, kõrd juusk ihho piten külm higi, sõs tõmbat teki pääle, makat puul tunni, ja sõs tulõ joba kuum higi.

    Piimätuutminõ om keskkunnalõ kuurmas. Lehm eräldäs takast metaani ja propaani, lask tuud õkva osoonimulku, iistpuult häötäs kõik rohilidsõ.

    Kaltsiummi saat jo muialt kah – munakoorist, kalaluiõst. Kalaluiõ seen om fosforit. Ma olõ Korþetsit üüse nännü, heletäs kergele rohilidsõlt, om tervüst täüs. A viina tä mu teedä ei juu. Kes jah kuis...

    300eurodsõ pinsi iist saat 600 liitrit piimä. Sama raha iist saat õnnõ 60 pudõlit viina. Kolm kasti. Viinaaktsiisiga toetat kunsti ja kirändüst, viil mitund asja.

    Võit kas vai tuhat liitrit piimä är juvva, elo om õks säänesama, a pudõlist viinast avitas, et inemine tollõ, mis tä mõtlõs ja mis täl hinge pääl, vällä ütles. Võtt kül ka refleksi är, a mis sa noidõga õks tiit. Põratsõl aol omgi parõmb, ku sa veidemb siplõt ja mõtlõt.

    Ma ooda väega viinapäivä. Vabahusõ platsi pääl. Kon muial. Mis inemise viil vabambas tege? Viin! Putõl Rahva viina näkko ja sõs kaemi. Perän läämi viil Tuumpääle ekskursioonilõ ja panõmi sääl ka as’a paika. Mõni saa sääl vast pessä kah, a tuu käü as’a mano. Vai mis?
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin