Nummõr' 316
Põimukuu 26. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Kikka-pido Valgjärvel
  • Uudissõ
     
  • Tulviste Hele sai luuduskaitsõ seldsi auliikmõs
  •  
  • Hõpõnõgla-näütüs Võrol
  •  
  • Ehitüse opitüü kingiti Kauksi latsiaialõ
  •  
  • Lindmetsa Harri näüdäs’ kodukandi rahvalõ plaati
  •  
  • Võromaa laulu presidendi man
  • Märgotus
     
  • Viska är vai hoia alalõ?
  •  
  • Ärke ajagõ süküst musta kotti!
  •  
  • Midä kõnõlõs ütsik vana uibu viläpõllu pääl
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Piksepauk Pühäjõõ veeren
  •  
  • Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist
  •  
  • Teküs luudusõhoitja sai mälehtüspingi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Midä kõnõlõs ütsik vana uibu viläpõllu pääl
     
    No om maalõ tulnu elämä hulk vahtsit perrit. Elämise tetäs ilosas ja aia kõrda. A vaihõpääl trehväs silmä vana kiviunik, miä pand märgotama tuu pääle, kiä ja kuis elli tuuhsamah küläh inne näid.

    Ku ma esi viil nuur olli, päält kuvvõkümne aasta tagasi, sis ütel suvõl näi mi kodomõtsa takah Räpo Hiiremäel keset põldu jasminipuhma häitsemäh. Timä ümbre olli valgõ seebililli ja pikä varrõga keisrikruun ja mõni samm kavvõmbah viil ütsik vana uibu kah.

    Keisrikruun om üts kõva vastapidämisega lill. Või kassu haina seeh ja tedä ei jõvva häötä mitmõ aastakümne – olõssi nigu ammu lännü inemiisi elopaiga ärmärkjä.

    Põh’alikumba perräkaemisõga näi, et sääl oll’ viil kiviunik, mille üts kotus tulõt miilde maja hundamendi nukka. Nüüt ei olõ sääl muidoki inämp üttegi märki kunagidsõst eloasõmõst.

    Ku ma tuukõrd nättü kotsilõ imä käest seletüst küsse, sis sai teedä, et sääl om vana Tsjooma talo asõ. Ku uno Jaan 30 aastat inne minno tuud paika näkk’, oll’ sääl ka elämine olõmah. Uno ollõv sõs uma latsõmõistusõga ütelnü: «Kül vana Tsjooma om ull’ olnu, et mõtsa om maja tennü.»

    Kuis tuu majategemine õigõhe oll’, ei tiiä ma nüütki. Peräh tahtsõ üts perremiis Räpo küläst tuud maatükkü uma talo maiõga kokko saia ja ostsõ maa ärä. Elänigu sai hindäle Kahrumõtsah vahtsõ kodo, koh noidõ perrätulõjit viil nüütki eläs.

    Imä om nimetänü Tsjooma Annõ ja Emmit. Viimäst olõ ma kah esi nännü: oll’ väikut kasvu naistõrahvas käbedihe tüükässi ja hüä jutuga.

    Tsjooma mõtsatalo rahvast oll’ egasugutsit juttõ. Ma arva, et suurõmb jago oll’ inemiisi hindä vällä mõtõldu. Olgu päälegi, huvitav õks oll’. Lõvaski (Kama) Juta ja kaonu Raudsepä Ludvi tei noide juttõ perrä etteastit küläpidodõl. Olli grimeeritü ja aokohatsõlt rõivih.

    Juhtumisõ, millest nä pajati, olli kõgõ huvipakva ja lustilidsõ.

    Laanekivi Õie
    Kolepi küläst
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin