Nummõr' 316
Põimukuu 26. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Kikka-pido Valgjärvel
  • Uudissõ
     
  • Tulviste Hele sai luuduskaitsõ seldsi auliikmõs
  •  
  • Hõpõnõgla-näütüs Võrol
  •  
  • Ehitüse opitüü kingiti Kauksi latsiaialõ
  •  
  • Lindmetsa Harri näüdäs’ kodukandi rahvalõ plaati
  •  
  • Võromaa laulu presidendi man
  • Märgotus
     
  • Viska är vai hoia alalõ?
  •  
  • Ärke ajagõ süküst musta kotti!
  •  
  • Midä kõnõlõs ütsik vana uibu viläpõllu pääl
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Piksepauk Pühäjõõ veeren
  •  
  • Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist
  •  
  • Teküs luudusõhoitja sai mälehtüspingi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Nõlvaku Kaie,
    Mehkamaalt peri
     
      
    Viska är vai hoia alalõ?
    Mõni vidä kodo kolmõ jalaga tuulõ, mõni saa-i kuigi jaku perädüst hilbu-unikust
     
    Ku umma maru ruttu täüs saanut prügüpangi tühäs kallutat ja näet tuud, mis tõsõ sinnä suurdõ ja haisvadõ kasti omma visanu, sis nakkas tõnõkõrd peris hirmudu, et uma tsolgi ja prügü sisse mi õks upumi, ja õigõ pia.

    Kis joud joba vai nuid topsikõisi, karbikõisi ja kilekotikõisigi kokku lukõ, mink sisse egä suutäüs ja tsill’ukõnõ asi, mea poodist tuut, sääl pandas.

    Ja hoitku muiduki tuu iist, ku mõni kodumassin katski lätt. Naa ommaki jo enämbüisi nii tettü, et paranda ei saa vai mass tuu parandaminõ pia niisama pall’u ku vahtsõnõ asi.

    Sis ei olõki muud tetä, ku panõt tuu kola kohegi keldrinukka saisma, seeni ku vald sääntse kraami jaos autu tell, vai saat esi tuu ülearudsõ kola mõnda kogumisõpaika är sokuta.

    A ku õigust kõnõlda, om mi rahval, kiä viil mäletäse aigu, ku harilik kilekotikõnõ hinnan oll’ ja kirivide piltega kompvekikarbikõsõ, mis tõnõkõrd vällämaalt tuudi, kõik alalõ hoiõti. Põraki tõnõkõrd himu ilusid as’akõisi egäs juhus alalõ hoita.

    Ku ma lats olli, kõnõl’ vanaimä ütest mehest, kiä lühkü kablajupi vai puulmäänü saiba kah tii veerest üten võtt’ ja ütel’, et as’as olku, vaia ärku tulku. Ei tiiä, pall’u täl säänest kraami võisõ olla kodu kogunõnu ja pall’u tuust periselt as’a ette läts’, a tuu aig oll’ ju üle saa aasta tagasi ja ega sis säänest kraamiuputust es olõ ku põra.

    A inemiisi, kiä ilman medägi minemä ei talda visada ja kõik egäs juhus kodu toova, mea koskil videles, om põra kah.

    Tiiä ütte meesterahvast, kiä kand tüü mant kodu kõik, miä sääl videles, olkõ sis kolmõ jalaga tuul, tükk põrmandupappi vai mõni võõran keelen raamat, millest tä esi mõhkugi arru ei saa.

    Tõsõ omma timäga peris hädän, selle et tuud varandust ei viiä kõrrapäält minemä, jäetäs tõisilõ jalgu parast aigu uutma, nii et karga vai karguga üle!

    Ülearust kraami kogunõs jo egän majapedämisen, tuu vasta ei saa kuigi.

    Ku aida, puukuuri vai keldri kraammisõ ette võtat, sis tulõ säält vahel peris imelikkõ asju vällä.

    Ja mitte ei halgahtu miilde, misjaos oll’ vaia hoita katskist korvitükkü, kuiunut värmipurki vai mitundkümmend hõelast plastmassist kasvukarbikõist, medä kõik kotusõ täüs omma.

    Rõivakapiga om asi tõnõkõrd peris hull: ussõ ei lää kinni, a sälgä panda medägi ei olõ. Lupat hennele, et poodist ega kaltsukast enämb medägi kodu ei tuu, a… õks tuut ja vanõmbid hilpõ, medä tükk aigu sälgä ei olõ pandnu, kotust är ei vii.

    Hää tuugi, et om kotussid, kohe viiä võit, nigu vallamajja sotsiaaltüü tegijide kätte, kiä andva kõrran rõiva nuilõ, kellele vaia.

    A tuu jagamisõga oldas kah joba hädän, selle et ku inemine kõik vasta võtt, mea tälle ilma rahalda andas, a puultki nuist rõivõist sälgä ei panõ, sis om tälle pia koristajat kah vaia, ku uma jõud ja mõistus hilbu-unikist üle ei käü.

    Nii et uma prahi sisse mi ütskõrd upumi…

    A et tuu õnnõtus vääga ruttu kätte ei tulõs, sis pias poodin kävven hendäle rohkõmb müüdä näppõ lüümä ja mitu kõrda mõtlõma, kas ütte vai tõist asja om hädäste vaia vai saat ilma läbi.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin