Nummõr' 316
Põimukuu 26. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Kikka-pido Valgjärvel
  • Uudissõ
     
  • Tulviste Hele sai luuduskaitsõ seldsi auliikmõs
  •  
  • Hõpõnõgla-näütüs Võrol
  •  
  • Ehitüse opitüü kingiti Kauksi latsiaialõ
  •  
  • Lindmetsa Harri näüdäs’ kodukandi rahvalõ plaati
  •  
  • Võromaa laulu presidendi man
  • Märgotus
     
  • Viska är vai hoia alalõ?
  •  
  • Ärke ajagõ süküst musta kotti!
  •  
  • Midä kõnõlõs ütsik vana uibu viläpõllu pääl
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Piksepauk Pühäjõõ veeren
  •  
  • Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist
  •  
  • Teküs luudusõhoitja sai mälehtüspingi
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Mehkamaal olli kangõ kuulmeistri
     
    Seo umbõs 80 aastat vana pilt näütäs, et kuulmeistri om iks olnu maa suul.

    Neo kuulmeistri opsi latsi Mõnistõ, Saru ja Vahtsõ-Roosa koolin. Edimädsen rian kuralt puult tõnõ, Pedäjä Theodor (1890–1942) jõudsõ olla ka Kaitsõliidu Varstu mallõvkunna päälik, koorijuht ja Eesti rahva muusõumi kiräsaatja.Eesti Vabariigi käest Valgõristi III klassi ja Kotkaristi V klassi avvomärgi saanu miis kiudutõdi 1941. aastagal üten perrega Vinnemaalõ ja lasti Sosva vangilaagrin maaha.

    Ederian kuralt puult kolmas oppaja Hirjeli Hugo (1904–1989) oll’ häätahtlik ja rahulik, tugõsi latsi. 1941–1968 Mõnistõ kooli direktris olnu miis oll’ üts rahvamaja ehitämise vidäjä, laulsõ koorin ja mängse trompetit, oll’ hää näütlejä.

    Timäst hääd kätt istus Mõnistõ kooli oppaja Tiitsi Arnold (1911–1995), pall’udõ jaos mõovõimsa lemmikoppaja. Tä juhtsõ ka nuuri kotkit, kodotütrit ja segäkuuri.

    1943. aastal läts’ tä Suumõ ja võidõl’ soomõpoissõ siän vabahusõ iist. Oll’ mõtsaveli, saadi kätte ja saadõti Tsiberi vangilaagrilõ. Tagasi tullõn tüüt’ elu lõpuni pääliinan Leiburi tehassõn.

    Tagarian kuralt puult tõnõ, Kokõ Julius (1901–1988) oll’ pia poolõ elust Saru algkooli juhataja. Tä oll’ hää majandusmiis ja jahimiis, päält tuu juhat’ laulukuuri kah.

    Kolmas, Ploomipuu Eduard (1890–1955) juhat’ terve Eesti Vabariigi edimädse ao Mõnistõ kuuli. Edesi oll’ sääl oppajas nikani ku surmani. Nõudja oppaja kasvat’ latsin ausust ja õiglust.

    Tõsõn rian häält puult edimäne, Kuusõ Hedvig oll’ Vahtsõ-Roosa algkooli oppaja 1929–1940. Mu edimäne oppaja oll’ opilaisi jaos nigu hää imä, kiä sai kõigiga häste läbi.Timä kural käel istus Kronbergi Hedvig (1902–1986), nõudlik ja täpne Saru kooli oppaja.

    Tõisi kah’us ei tunnõ är. Ku kiäki tund, andku Umalõ Lehele teedä.

    Partsi Elmar Ruusmäelt
     
    Kõva Mehkamaa kuulmeistri 1930. aastil.
    Pilt eräkogost
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin