Nummõr' 315
Põimukuu 12. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Raotu ristimõts sund kaarti tävvendämä
  • Uudissõ
     
  • Mett om veidü, hind om korgõmb
  •  
  • Osolan peeti Kaika suvõülikuuli
  • Märgotus
     
  • Hussisõna tohtri asõmõl
  •  
  • Hussisõna peränd’ esä vanaimä
  •  
  • Vanavanaesä hussisõna
  •  
  • Suits sõnno iist
  • Elo
     
  • Kõgõ jämmemb jallai essütäs
  •  
  • Leevil mängiti «VõhanduVeere Vabariiki»
  •  
  • Väkev Ruusmäe kooli kokkotulõk
  •  
  • Tulõ perämädse mõtsavele matk
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Mett om veidü, hind om korgõmb
     
    Säinasti Ene

    «Miisaagi iks saami, a mitte nii kõvva ku minevaasta,» hinnas’ Orava mesinik Suurmanni Vendu ja tõsõ ütli tuudsamma.


    «Mis keväjä kipõstõ är võetus sai, toda iks veidükese sai, a piimäkuu mett es olõ võtta midägi – suurõmba perre seivä taro tühäs,» kõnõl’ Vendu. «Päämine miisaak tulõ no taa lämmä ao päält.»

    Tä selet’, et kellel määndsit häitsmit om ümbretsõõri, nii saak tulõ. «Kellel oll’ mesikat pall’o, sõs mesigamett piässi seo aasta tulõma. Ja põdrakanepi mett om mi kandih.»

    Karula mesinik Urbaniku Mati ütel’ kah, et aasta om keerolinõ. «Ei käü nigu ütegi säädüse perrä. Keväjä tull’ mett eski kiviaiast ja aiasaibast, arvati väega hääd aastat. A suvõalgusõ korjaminõ jäi ilma peräst är.»

    Mati tiid, et üle Eesti oll’ ka hainakuuh sama sais: neli päivä oll’ hääd korjõt ja sõs nigu lõigati är. Põhjus või olla, et kuuma ja kuivaga om häitsmide seeh vett veidü ja mehiläse es saa nektärit kätte.

    Urvastõ mesinik Kärgenbergi Rain: «Miiaasta om sääne keskmäne. Väega hää ei olõ, a puul mett om viil võtmada kah.» Rainil om mehiläisi vähä ja nä korjasõ mõtsast ja söödüh põldõ päält.

    Urbaniku Mati arvas’, et kutsõlisõ mesinigu saava õnnõ puul minevaastadsõst saagist, a keskmidselt 20 killo perre päält piässi iks kätte saama. Esi müü tä kotost ummilõ vannolõ kundõdõlõ ja nigu mett võtt, omma tahtja kohal.

    «Seo aasta jää kimmähe kahjumilõ, a mesindüs om mul hobi ja ma tulõ umadõga vällä,» oll’ Mati rahulik. «Et miiga seo aasta suurt sehvti olõ-i, sõs panusti tõuimästele. Järgmäne aasta tulõ tuu õnnõ kasus.»

    Pall’odõlõ miildüs kanarbigumesi. Vendu ütel’, et tuu saamisõs om ka vihma vaia, et nektärit nakkasi saama. «Ega kanarbigumett väega puhtal kujol tan turu pääl ei olõki,» tiidse tä kõnõlda. «Ku om puhas kanarbigumesi, sõs müvväs tuud Vinnemaalõ pall’o kallimbalt, ku meil tan jõvvassi inemise massa. Vinnemaa hinnatasõ om pall’o korgõmb ku meil.»

    Vendulõ hindäle miildüs keväjäne paiumesi – tuu om hää mahe. «Tatrigumesi om ummamuudu maigu ja lõhnaga, nigu põrssa olõssi põhuh olnu,» kõnõl’ tä viil. «Harilikult om tatrigumesi verrev, a seo aasta nii verrev ei olõ.»

    Rapsimett piässi pelgämä õnnõ mesinik, mitte süüjä

    Rapsimett pelgäse nii süüjä ku mesinigu, a Vendu ütel’, et süüjäl es pidänü joht hirmu olõma.

    «Ma olõ külh hääd rapsimett saanu,» ütel’ tä. «Rapsi pelätäs tuu kihvtitämise peräst. Periselt om kihvtine õnnõ häitsmetolm, midä mehiläne ei tüütä ümbre. Mehiläne om nigu filtri: ku nektär om mehilädsest läbi käünü, sõs mesi kihvtine ei olõ, a tuu tapp mehiläst.»

    Vendu esi ost ka süümises mett tõisi käest. Tälle miildüs Narva laat, kohe tulõ kokko 30–40 miimüüjät: inemise mekvä esi sortõ ja laadu lõpus ostva kõgõ parõmbast sordist talvõmii är.

    «Ostõtas ka kilo kaupa mitund sorti mett,» ütel’ tä. «Mul om kotoh näütüses 14 killo mett, kõik esisugumadsõ. Ku ma taha mett süvvä, sõs vali kas Põltsamaa suu päält kor’atut, mis om tävveste rohilinõ ja väega pehme maiguga, vai Järvamaalt tävveste valgõ vai sõs Rõugõ mesinigu käest tävveste tökatmust mesi…»

    Et timahavanõ miiaastak om kehvemb ku kats eelmist, sis müvväs kilost miipurki kotost viie asõmõl kuvvõ euroga. Laatu pääl oll’ minevaasta hind 5–7, no om katõssa ja ülespoolõ.

    «Ku tullõvaasta tulõ hää aasta, sõs lätt hind jäl alla: mii müüjit om peris pall’o,» ütel’ Vendu. «Soovita, et ärke ostkõ suurõst poodist odavat mett. Ku mesi iks talvõl ei kristalliseeru, sõs tä om kas kuumutõt vai vabrikuh tettü. Kõgõ kimmämb om mesinigu käest õkva osta.»
     
    Orava mesinik suurmanni vendu tatrigumii purkõga.
    Säinasti Ene pilt.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin