Nummõr' 315
Põimukuu 12. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Raotu ristimõts sund kaarti tävvendämä
  • Uudissõ
     
  • Mett om veidü, hind om korgõmb
  •  
  • Osolan peeti Kaika suvõülikuuli
  • Märgotus
     
  • Hussisõna tohtri asõmõl
  •  
  • Hussisõna peränd’ esä vanaimä
  •  
  • Vanavanaesä hussisõna
  •  
  • Suits sõnno iist
  • Elo
     
  • Kõgõ jämmemb jallai essütäs
  •  
  • Leevil mängiti «VõhanduVeere Vabariiki»
  •  
  • Väkev Ruusmäe kooli kokkotulõk
  •  
  • Tulõ perämädse mõtsavele matk
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Kõivupuu Marju,
    rahvaperimüse tiidjä
     
      
    Hussisõna tohtri asõmõl
     
    Võrumaal ja kõgõl Eestimaal om õnnõ üts mürgühambidõga huss, kiä om väega ohtlik ja kedä om väega pelätü – rästik (siug, huss, vana pikk, maakalakõnõ).

    Nii om aigõ algusõst pääle iks külän üts vai tõnõ tiidnü hussisõnnu, et inemine saassi hinnast hussi iist hoita vai hussi pandmisõ vasta api.

    Suurõmba nõia vai tiidjä omma mõistnu esiki hussõ vällä kutsu ja tagasi saata. Om usutu, et omma sõna, mis kutsva hussi vällä ja sundva tedä umma mürkü inemise seest tagasi imemä. Mürk lätt tagasi hussi sisse ja huss lätt lahki.

    Mõnõ omma mõistnu hussisõnnuga hussõ är aia, ku mõnõ paiga pääl om näid väega pall’u olnu. Om usutu, et om sääntsit hussisõnnu, midä saat inemisele pääle lukõ, et huss tedä es putnu, ku tä mõtsan käü.

    A latsõuutjat naist es taheta vanastõ ülepää mõtsa lupa, ilma et kiäki timä iin es kõndnu.

    Ku latsõuutja naanõ hussi hiitü, võisõ lats saia «hussivia»: latsõkõnõ oll’ kõhnakõnõ ja sipõl’ pall’u, viskli pääga, kiil käve suust vällä. Sis läts’ jäl hussisõnnu vaia, et tuust viast vallalõ saia.

    Hussisõna omma mitund muudu: maarahva umakeelidse sõna ja ütsjagu sõnnu om võetu piibliraamatust.

    Vanõmb perimüs kõnõlõs, et kes tahtsõ siu-häti tohtõrda, es tohe hussi tappa. A piibliperimüse perrä (kost pall’u inemise arvasõ hussisõna peri ollõv) saa inemine, kiä hussi maaha lüü, ütessä pattu andis. Huss oll’ ju tuu, kelle käest naanõ paradiisiaian ubina vasta võtsõ ja tuuperäst peetäs piiblin hussi ilmkistumalda halvas eläjäs.

    Tuu om kah väega harilik arvaminõ, et piibliraamatun omma kõik targa sõna olõman, a nii är käkidü, et õnnõ tark inemine löüd nuu üles ja pand esi kokku. Ku sa nii ull’ olõt, et mõista-i ritu vaihõlt lukõ (tuud mõistmist läts’ ka Vinne aigu vaia), sis sa hussisõnnu kätte ei saa.

    Põh’arahvidõ man om usutu, et huss sünnüs siiä ilma, ku pikse aigu välk putt maad (välk näütäs inemise silmäle kah sakilinõ). Tuuperäst usutas, et ku huss om kedägi pandnu, sis tohe-i tuud inemist «tulõhuunõhe» – korsnaga huunõhe viiä: inemine lätt paistõhe ja mürk tege viil inämb hätä.

    Ku hussisõnnu tiidjä jäi vanas ja nõrgas, sis andsõ tä hussisõna edesi kellelegi noorõmbalõ. Õks tuus, et hussi pandmisõ vasta api anda vai hussõ majast kavvõmbal hoita.

    Maakotussõn Võrumaal om viil inemiisi, kiä hussisõnnu tiidvä vai vähämbält tiidvä, kiä näid tiidse. Ma olõ noid saanu kuulda mitmit kõrdu. Nuu sõna omma iks egälütel veidükese ummamuudu, mitte samasugudsõ. Nigu Võrumaa mustri ja kiräki.

    Maal omma hussisõna tähtsä: nii kipõstõ õks saa-i tohtri manu. Ku inemine noidõ sõnnu sisse usk, sis tä noid tarvitas.

    Ma esi arva, et tohtri manu piät õks kimmäle minemä. A hussisõna omma tuujaos hää, et ku sa näid loet, sis tuu om nigu palvõ vai mantra. Sa ei lää närvi, hindäst vällä, ku huss sinnu pand. Ku inemine om hindäst välän, lätt mürk jo kihän kerembäle lakja.

    A ku loet rahulikult noid sõnnu, saa tuu asi su jaos tükk maad kerembält kõrda. Jõvvat kiirappi vai arsti manu õigõl aol är kah.

    Ku elläv inemine om mullõ uma hussisõna usaldanu, sis olõ-i ma noid lajalõ rahvalõ avaldanu.

    Raamatin ja internetin lövvüs arhiivist peri hussisõnnu, näütüses sändse:

    Käänä pää käänü
    Viska hennast rõnga
    Viska viha vitsa pääle
    Panõ paha paiju pääle.
    Valu haavalõ.


    (Harglõ khk 1929, Eesti kirändüsmuusõumi rahvaluulõ arhiivi kogo)
     
    Tartese Urmasõ pilt
     
    Kuis Suri ja tõsõ Võrumaa targa hussipandmist tohtõrdi, loe siist:

    http://www.folklore.ee/pubte/rahvaarstid/
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin