| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Perämäne saksa liir võro kerikun 30.07.1939.
Võromaa muusõumi pilt | | | | Mälehtüse leerist | | | Ristiusun tähendäs leerin käümine suurõs saamist. Eestin sai nuuri ütine leerinkäümine keriguopõtaja ja köstri man hariligus nii 250 aastakka tagasi.
Liiri minti 15–16aastadsõlt. Päält leerinkäümist oll’ õigus saia suurõ inemise muudu palka, võisõ õdagu ilma lupa küsümäldä kotost vällä minnä (nuurmehe naksi tütärlatsi man käümä).
Koton naati leeripito pidämä tsipa inämb ku sada aastat tagasi. Ummõldi eräle rõiva, jaeti ja saadõti õnnitluskaartõ, pühendedi laululehti.
Mõlõmbit om Võromaa muusõumin kinä kogo. A korjami noid hää meelega mano: nuu omma hää tuus, et inemiisi nimmi ja pilte kokko viiä. Võromaa muusõum korjas ka inemiisi mälehtüisi leerinkäümisest ja leeripido pidämisest: midä kingiti, midä sooviti elloastjalõ jne. Pankõ uma mälehtüse kirja!
Seo vana pildi pääl om perämäne saksa liir Võro kerikun 30.07.1939. Tuu oll’ mõni kuu inne toda, ku sakslasõ hulgani är kodomaalõ pagõsi.
Edimädsen rian omma (kuralt puult kaiõn) Lazarevi Siina (perän Klausson, jäi Võrolõ), opõtaja Liiberki Burcard, Võro opõtaja Grafi Arnold, Põltsamaa Nigulistõ kogohusõ opõtaja Frey Erik, Ganini Vally (jäi Võrolõ). Tõsõn rian omma Schönbergi Sigrid, Kerigu Olaf, Kalupini Ernst, Michaelise Gert ja Tobiasõ Harda.
Seon leerin käünü nuurmehe saiva kõik sõan Saksa armeen võidõldõn surma.
Ruusmaa Arthur,
Võromaa muusõumi päävarahoitja |
|
|
|
