| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Kõgõ suurõmba lõõdsakuninga pido | | | Põlvah peetü nelläs lõõdsapillipido Harmoonika (19.07.) oll’ pühendet Kikka Karla 100. sünnüaastapääväle.
Mille Kikka Karla lõõdsamäng nii esieräline om, et tedä nii suurõlt avvusta? Harmoonika pido hing, Savõrna lõõdsamiis ja -meistri Tartese Heino võrrõl’ lõõdsamängu kardokasaladi tegemisega. «Saa-i kõkkõ sisse panda, midä kätte saat. Nii om ka pillimänguga: noorõ tüküse väega pall’o trilleriid ja viguriid mano pandma, a Karlal oll’ kõik väega tasakaaluh,» kitt’ tä. «Parhilla om sääne mängjä Ubina Juhan. Tedä või üldä Kikka Karla mäntliperijäs.»
Pido tõmmati käümä Rahmani Jani «Puupää rock’n’rolliga»: edimäst kõrda mängiti Harmoonikal lõõdsaga rokiluku. Üteh aviti Maarja kammõrkoori laulja ja Meie Stuudio tandsja. Edimäst kõrda mänge viis kimmämbät lõõdsamiist pilli rusikkindidõga. Ku es nännü, et miihil kinda käeh, es saanuki tuust arvu.
Nuuri oll’ jälki inämb mängmäh ku varramba. Orkestrih mänge jo üts kuvvõaastanõ Mooste poiskõnõ Zolgo Uku.
Kokko oll’ lõõdsamängjit 60 ümbre. Ku lõpuh ütitselt mängiti ja laulti «Pillimehe leibä», sõs saisõ rahvas õkva pistü, plaksut’ üteh ja nõudsõ tõistki kõrda mängmist.
«Järgmädse aasta pito joba otsast kõrraldami, pääesinejäga om läbi kõnõldu,» selet’ Tartes. «Kimmähe tahassi üles lämmistä Eesti kõgõ parõmba kandlõmängjä, Kanepi mehe Kasesalu Erni perändit.»
Huvi lõõdsamängu vasta om suur, a kõigilõ tahtjilõ ei jakku pille. Opjalõ om parõmb vahtsõnõ pill, midä meisterdäse Tartes esi, Vuksi Alar, Pärnametsa Ivar ja Vürsti Mati. Vannol pillel lask lõõts sakõhe õhku läbi. Ja vahtsõ pilliga saa tõisiga üteh mängi, om lihtsämb oppi.
Pillipido orkestrih mängnü Urvastõ miis Vuksi Alar om mängnü lõõtsa üle kolmõ aasta. «Ega ma innemb üttegi pilli es mängi, tehnikumin kitraga paar duuri mõistsõ võtta,» selet’ tä. «Ku mu ülemb nakas’ lõõtsa opma, sis tahtsõ ka hirmsalõ esi pruuvi. Ülemb lainas’ mullõ umma pilli ja sai mängmä naada. No om mul hindäl ka pill ja ma mängi egäl vabal minotil. Käü lõõdsakoolin kah, sääl om jo seltskund väega hää.»
Pido alostusõs tetti Põlva keskuulidsa pääl vallalõ Kikka Karla kujo. Urvastõ valla kunstnik Veini Juhan oll’ tuu nii elolisõ tennü, et Karla opilanõ, Mulgimaa lõõdsamiis Tauli Ants arvas’ uma pilli Karla üsäh olõvat. Ants mängse pidol ütte Karla meelüsluku «Nõiduslik üü».
Tartese Heino ütel’, et Põlva om Karla kujo jaos õigõ kotus: «Ütel puul om vana kultuurimaja ja tõõsõl puul vahtsõnõ, rahvas käü kõik aig müüdä. Karla kodokandin Valgjärvel olõs kujo ütsindä jäänü.»
Pill Karla üsah om piaaigu ehtsä: vanalõ lõõdsalõ om pantu viikimmäst vineerist otsa. «Ku vandaali lahkma ei nakka, sõs piässi kavva kestmä,» märkse Heino.
Ku siiäni om Põlva saanu lõõdsapääliina tiitli kõrra aastah Harmoonika aigu, sõs edespite tulõtas Kikka Karla Põlvah mäeveere pääl miilde, et Põlva omgi kõgõ lõõdsapääliin.
«Ku Tal’nah papridõ ajaminõ kõrda lätt, võissi jo vahtsõ aasta jaanuarih lõõdsapääväl Põlvah pääliina-tiitli vällä hõigada,» luut Tartese Heino.
Säinasti Ene |
|
|
|
