| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Baskimaa Itxas-Alde Dantza Taldea folkloorirühmä tandsja olli lava takan lustligu inemise, a lava pääl kõnõli uma maa halusat vabastahtmisõ luku.
Leimanni Eve pilt | | | | Kildakõisi katõkümnendält Võro folkloorifestivaalilt | | | Leimanni Eve
Võro folkloorifestivali päävä (16.–20.07) olli paksult ettevõtmiisi täüs ja ka kõgõ parõmba tahtmisõ man olnu es võimalik õgalõ poolõ jouda, iks tull’ kõik aig valli.
Huugu ja tegemislusti jakku nii Eestist ku vällämaalt tulnuil küläliisil. Tuu lust haard’ päältkaejagi üten.
Liinarahva jaos olliva priilt käen ka jutujalutuskäügi, kohe rahvast iks küländ jakku.
Contra tekk’ läbi poolõ liina pikä käänülidse hussitsõõri. Muidoki oll’ piätüs inneskidse postimaja iin, kon tä umast postimehepõlvõst (tuu oll’ nii 20 aastat tagasi) kõnõl’. No tull’ vällä, et tuu aig vast õnnõ kolmõ aasta ümbre jäigi ja siski oll’ tüükõrraldus rohkõmb sääne, et imä tekk’ paprõtüü är ja esä hoolõs oll’ postitsõõr. Ku imä tõsõ tüükotusõ sai, oll’ Contra postimehekarjäär kah läbi.
Inneskidsel bussijuhil Kasaku Olevil oll’ Padari Ivari jalutuskäügil üten 1939. aasta pilt Võro liina volikogost, midä ka liinapää Allasõ Anti huviga kai.
Padari Ivari alost’ Kaitsõliidu maja mant ja joudsõ kõnõlda nii vangimajast, Tamula söögimajast / Aleksandri hotellist, maavalitsusõ majast ku kerikukooli majast, midä no põh’alikult ümbre tetäs. Täl oll’ õkva kotist võtta ka Käisi Johannese oppamisoppus, midä tä rahvalõ ette lugi.
Sporditegeläne, poliitik, kaitsõväeläne Tupõ Enn alost’ umma Tamula-viirset kõnõlamist jutuga, ku 1941. aastal hulga piiretüst järve lasti: et tuu sakslaisi kätte es jäänü.
Sis nä inneskidse vetelpästjä Sulõ Vambolaga tiidsevä esi nummõrd, pall’o tuud piiretüst oll’. Vambola ütel’, et oll’ esi sis tan ja tiidse, et 20 miljonni liitrit. A Enn tiidse kirändüsest, et 40 000. Õgal juhul olnu nii, et paat tulnu puhtas tetä ja sis kalluta ja piiretüs juusknu paati.
Enn ütel’, et Tamula om olnu hää järv, timä tüüao joosul uppu õnnõ üts inemine. Tuu oll’ Tsiberist kullakaivandusõst tulnu miis, kiä uma rahaga siin sõbrulõ vällä tegi.
Tennoväärt om, et festivali aolugu om kokko kor’at ja Kandlõn no näütüsel «Võro festivali ao lugu» nätä.
Teppo lõõdsast saa ei kah festivali aol üle ega ümbre. Teppo Augusti kodokotusõst Loosul om pojapoig Teppo Priidu iistvidämisel saanu põnnõv muusõum ja ka kimmäs festivaliplats.
Teppo lõõdsa timahavvatsõl võikimängmisel sai lõõdsarahvas mano vahtsõ lõõdsakuninga Ojasaarõ Toomassõ.
Illos oll’, et liinapää ja volikogo esimehe vastavõtul, kon kõrraldajit tennäti, oll’ kah lõõdsamäng tujju tegemän, mängjäs Murde Merili.
«Lõppkontsõrdi aigu tekkü tunnõ, et kiä mi seod pito teemi, saami ütest külest rikkambas, a jagami umma rikkust ka tõisilõ. Tuust tundõst tekkü mõtõ pakku järgmädse festvali teemas «Rikkus»,» märk Võro folkloorifestivali pääkõrraldaja Valneri Kadri joba vahtsõ folklooripido pääle. | | | | Inneskine Urvastõ postimiis Contra tulõt’ ineskidse Võro postkontori man miilde uma postimehes olõmisõ aigu.
Leimanni Eve pilt | | | | Padari Ivari (sogaga) jalutuskäügi aigu tõi Kasaku Olev (nokamütsüga) vällä pildi 1939. aastaga Võro liinavolikogost, tuud hoit liinapää Allasõ Anti.
Leimanni Eve pilt |
|
|
|
