Nummõr' 314
Hainakuu 29. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võromaa mõtsun marju ja siini iks om
  • Uudissõ
     
  • Perämäne rehepapi päiv
  •  
  • Savvusanna-nätäl Haanimaal
  •  
  • Pokumaal saa nätä hobõsõtüüd
  •  
  • Kaika suvõülikuul tulõ Osulan
  • Märgotus
     
  • Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ
  •  
  • Kõgõ suurõmba lõõdsakuninga pido
  • Elo
     
  • Kaalukoda ja muu sääne
  •  
  • Kildakõisi katõkümnendält Võro folkloorifestivaalilt
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Vana sõiduriista
     
    Vanastõ olli rahva sõiduriista pikkvankri ja saan. Talurahvas naas’ sõiduvankriid pruukma viil 19. aastagasaa lõpun. Noidõga sõidõti kas kerikulõ, pulma vai küllä.

    Egäl maamehel olõki es pikkävankrit – tuu es passi egäpäävätses talotüüs. Pikkvankri olli õnnõ rikkambil.

    Mäletä, et mi külän Vahtsõn-Roosan pikkvankriid es olõki. Küllä ja kerikulõ sõidõti hariligu tüüvankriga.

    Nuu vana pildi omma tettü Varstu vallan. Alomadsõ pildi pääl om Siiraku Theodor (1907–1966) naanu uma perrega – naanõ Minna, latsõ Valter ja Asti – parajidõ küllä sõitma. Pilt piät olõma tettü inne 1936. aastat: pääl olõ-i viil perre kolmandat last.

    Regi oll’ kah talurahva sõiduriist. Säänest kerget sõidureke, nigu ülemädse pildi pääl, kutsuti saanis. Saanis tetti ka harilikku tüüreke: tuus panti sõidu aos riile külge eräle sälätugi. Taa pilt om kah tettü 1930. aastidõ keskpaigan.

    Partsi Elmar Ruusmäelt
     
    Pildi eräkogost
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin