| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Rohelpuu Ainari perrefirma pidä Ruusal piimäkarja.
Harju Ülle pilt | | | | Rohelpuu Ainar: perre-ettevõtõ om kimmäs | | | Ruusa sovhoosi 70. aastapäävä küläliisil om hää nätä, kuis inneskidsen sovhoosilaudan peetäs 150päälist eläjäkarja ja vahtsõ põllutüümassina helkäse tüükua moro pääl. Rohelpuu Ainar (29) om üten uma perrega tennü OÜst Ruusa Farmer kimmä ettevõttõ.
Mis ammõt ettevõttõn om?
Ma olõ juhataja, kõrralda põllutüüd, silotegemist, viläkoristust. Üteh velega olõmi traktoridõ pääl. Imä tege jõudluskontrolli ja kõrraldas süütmist.
Esä avitas kõgõ man, a päämidselt kammandas lihaeläjidega. Vanõmbil om esä vanaimä kotoh Holvandih 250 lihaeläjät. Esä härgüt’ki meid seod Ruusa farmi ostma. Mi velega ollimi edimält väega vasta, es lää lauda ussõstki sisse. A tuu tunnõ läts’ kipõlt üle.
Ostsõmi seo ettevõttõ kuus aastat tagasi. Sis es olõ tah midägi: lehmä es anna piimä, tehnikat es olõ määnestki. No andva lehmä 8500 tonni piimä aastah. Piimälehmi om 80 ümbre, noorõ eläjä pääle. Laudah om kolm nüsjät ja üts süütjä.
Rahha olõmi taa ettevõttõ sisse peris hulga pandnu. Hainatehniga ostsõmi kõrraga, minevä aasta viil kats traktorit, kihvtipritsi ja suurõmba kombaini.
Maad on 160 hektärri, inämbüs rendimaa. Vili lätt päämidselt söödäs, rapsi möömi kah.
Vahtsõnõ maaelo arõngukava ollõv piimätuutjalõ hää.
Ma ei olõ tuud viil nii pall’o uurnu, a vahtsõnõ laut om meil külh plaanih ehitä. Seo vana om iks väega laonu. Laut võinu olla robotnüsmise ja eläjide vabapidämisega. 150 eläjät kõrraga nüsmän olõssi kõgõ parõmb, sis saasi katõ robotiga läbi. Kolmõ roboti jaos piässi olõma 180 eläjät.
Millega laudaehitämises rahha teeniti?
Iks piimämüügiga, vilämüügist tulõ 10–15%. Timahavadsõ aasta algusõn oll’ piimä hind uutmada korgõ: pia 410 eurot tonn. Saimi rahha kõrvalõ panda. No om hind 330 ja satas edesi. No kaos piimäkvoot kah är, naatas inämb tuutma ja tuu vidä kah hinna alla.
Piimä ost är Jõgõva tuutjidõ liit, liha Estonian-ACB-Vianco ja EKSO Calves Trading. Lehmä hind om muidogi niru. Lihaeläjä hind satas kah. Paar aastat tagasi oll’ elohkaalu kilohind 2.30, no 1.80. Kõgõ mõistligumb omgi elohkaaluga müvvä, sis om kimmäs, et pettä ei saa.
Kuis vihmanõ ilm om mõonu?
Kae, muido olõs meil seos aos joba kuiv hain tettü olnu. Räpinä poldri pääl om meil hainamaa, teemi säält iks nii 2500 rulli haina. Ku hainatego jääs timahava vilävõtmisõ ja rapsikülbmise ao pääle, sis om külh hull lugu. Üts aastak oll’ nii.
Sillo kulus 400 eläjä pääle nii 2500 tonni aastah. Täämbädses om 1500 tonni silohauda är tettü. Rullsillo mi ei tii: tuu tüü om kõgõ kehvemb tüü ülepää, põllumehe hirmuunõnägo!
No saa nädäliga 1500 tonni sillo är tettüs ja võit tuu tüü är unõhta. A muido mugu keri tuud rulli, tuu tüü ei lõpõ kunagi! Kile om jällelt kallis ja perän massa viil vana kile ärvidämise iist kah. Parõmb massami sis joba silotehniga liisingut. Ku silotehniga saimi, sis möimi kõrraga pallitaja ja kiletäjä maaha, et eski silmä all es olnu inämb.
Lihaeläjile teimi kunagi rullsillo, nuu saava tuud jao perrä rullist süvvä, a laudan om rulli perädü rassõ lakja laota. Rullsilo om kehvä kah, hallitas ütest ja tõsõst nukast.
Midä põllumajandustoetuisist arvati?
Tuu olõssi kõgõ õigõmb, ku üttegi toetust es olnu. Turg pand hinna paika ja kaos tuu tsinglõminõ är. Ainumadsõ toetusõ, mis jäivä põllumehe hindä kätte (ammlehmä- ja -piimätoetus), kaot’ jo riik är. Noist tull’ nii 20–25% toetuisirahast. Olõ joba rehkendämä nakanu, et tuud inämb ei saa. Keväjä sai veidemb väetüst pantus.
ÜPTd (ütene pindalatoetus) saami seokõrd vast alla 100 euro hektäri päält. Roodsi põllumiis saa 220. Ja mi massami toetusõst keskmädselt 40 eurot renti maa umanikulõ.
Maa om iks hinnan, a mi kandi põllumehe umavahel maa peräst ei kraaklõ. Esäle siski tulõ nädälin kõrra mõnõ kokkoostja kõnõ, et müü tuu vai taa maatükk är. Esä küsüs sis vasta: kas sul ei olõ midägi müvvä, ma osta hoobis su käest är!
Miä viil murõs om?
Küte iks – aktsiisi om nii pall’o nõstõtu. Kuivus om mul kah nafta päält ja ku hämm aasta om, lätt aastan 35 tonni kütet är.
Teil om vahtsõnõ New Hollandi kombain. Mille perrä tuu sai valitus?
Hinna ja kvaliteedi vaihõkõrd om üts parõmbit. Mul oll’ inne üts väikumb, jäi rahulõ ja sis ostsõgi suurõmba. Eelmäne oll’ täpsele piiri pääl, tuuga jõudsõ õnnõ hindä vilä är võtta. No tii naabritõlõ kah teenüst, minevä aasta 200 ha. 20 ha päävän tahas iks seo vahtsõga võtta.
Traktor sai kah üts New Hollandi uma ostõtus, no Fendte om kah kats tükkü. Üts Belaruss om viil alalõ. Tuu vaalutas silo- ja kuiva haina. Tuud om nii kõvva säetü, et är müvvä külh ei taha. Ideaalnõ vaalutamismassin.
Seo Ruusa Farmeriga saimi perändüses kombaini Don. No tuu es olõ viläkoristus! Ma pidi esäle hummogust õdaguni võtmit, kette ja muid asjo vidämä.
Ku pall’o piät kõgõ kipõmbal aol tüüd tegemä?
Rekord om olnu kellä katõni üüse kombainiroolin ja kuivusõn läts’ tüü edesi. Kell katõssa hummogu vahet’ tõnõ sis vällä. Magasi tsipakõsõ ja jäl ruuli.
A tiit nii nätäl-kats är ja sis saat puhada jo. Mul om tuust hää, et ei piä võõrast asõmõlõ võtma, veli vai esä vaihtas vällä. Ummi inemiisi pääle saa kimmäs olla.
Ku pall’o põllumajandusõ-asjo ette märgiti?
No tuud om väega rassõ ette arvada, midä turg tege. Kimmähe piät olõma arvõ pääl vapa rahha, käübest piät jätmä varus nii 20%. Ku määnegi uutmada jama vai rassõ aig tulõ, sis elät vanast rasvast. Ku om hää aig, sis kasvatat tuud rasvakihti.
Kas tõisi põllumiihiga kah nõvvo piät?
Kõik aig. Hää nõvvomehe omma Paalmani, naabrimiis Kasearu Kristjan, Kaine Hainer Põlva küle alt. Ku murõ om vai ku kiäki jääs hättä silotegemisega, sis kargami ütstõsõlõ appi. Timahava tulti mullõ appi hainaseemet külbmä.
Kuis vanõmba umal aol põllumajandusõga pääle naksi?
Näil oll’ kotoh Moosteh maas’kanurm. Kõgõpäält oll’ viis virgest, peräotsah kats hektärri. A sis läts’ maas’kaäri hapnõs är ja esä ostsõ edimädse lihaeläjä.
Ku velega väiku ollimi, sis esä opas’ meile kõkkõ. Sai Belarussiga küntüs ja kõkkõ muud kah tettüs. Ütskõrd lätsi kündmä, kündse nii kavva, ku traktori radikast oll’ vesi vällä juusknu ja moodor sama häste ku kokko juusknu. No esi es saa midägi arvo!
Teil om sääne kinä vannamuudu laut, küläinemine saa piimä küsümä tulla.
Jah, käütäs peris pall’o piimä otsmah. Seo om iks peris piim jo. No ma esi unõhta sakõst piimä kodo üteh võtta. Sis osta poodist. Tuu om asi, midä sõbra mu man kõgõ inämb naarva!
Laudan om egäl lehmäl pää kotsil uma nimi: Pätu, Ille... Muido om jo nii suurõn laudan lehmil õnnõ kõrvanummõr?
(Uhkõ helüga) Kae, nüsjä tiidvä ekä lehmä niisama kah nime perrä, tuud silti ei piäki kaema!
Olõt põllumajandust opnu?
Põllumajandusülikoolih opsõ majandust ja ettevõtlust, lõputüü olõs vaia är tetä, sis olõs diplom käeh. Või-olla lää sügüse Olustverre opma. Veli om opnu eläjäkasvatust.
Haridust om iks vaia. A elo oppas kõgõ inämb. Ku naksi põldu tegemä, es olõ mul õrna aimugi, ku pall’o väetüst panda, taimõkaidsõt vai tõrjõt tetä. No omma normi pää seeh joba.
Hindäl peret ei olõ viil?
Ei, no tütärlats om peris pikält olnu joba.
Küsse Harju Ülle |
|
|
|
