| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Tegijä tütrik väikust gümnaasiumist | | | Harju Ülle
Kanepi gümnaasiumi lõpõtanu Lattiku Maarja (18) ütles, et ku esi julgõ ja teküs olõt, sis saat ka väikun kotussõn tetä kõkkõ, midä tahat.
Maarja õkva sääne teküs omgi: pääle lõpupito põrot’ tä tüüle Pikäjärve mõisahe, vahtsõs kooliaastas umma rahha tiinmä. «Saadi CV ja võeti,» ütles tä. «Hää, et olõ 18 täüs, saa tävve tüüaoga tüüd tetä.»
No Maarja CV om joba küländ kimmäs kah: opilasesindüse juhtminõ, valla ettevõtmiisi kõrraldaminõ... Minevä sügüse sai tä Maxima tulõvigutalentõ konkursil ütiskundligõ tegemiisi iist 450eurodsõ stipendiumi.
Seo sügüse lätt Maarja opma Villändi kultuurikuuli, huvitegevüse vidäjäs ja luuvtüü oppajas. Või-olla saa timäst kunagi kooli huvijuht.
Tuu ala valimist tougas’ takast tüü kooli opilasesindüsen. Perämäne puultõist aastakka oll’ Maarja tuu president. «Viimätsil aastil opilasõ iks tahtva ummi arvamiisi vällä üteldä,» hindas tä. «Ku meid om suurõmb punt, võtt kooli juhtkund meid inämb kuulda. Ku ütsindä läät ja midägi pobisõt sääl, ei olõ tuust kassu.»
Maarja oll’ ka uma klassi vanõmb ja timä meelest oll’ 15 opilasõga klass õkva paras punt: jõudsõ kõigiga kõnõlda ja asjo arota.
«Hää haridusõ saa ka väikust koolist, ku oppi tahat,» märgotas tä. «Üts hää põhjus umma kuuli jäiä oll’ ka tuu, et vald mass autojuhilua kinni.»
Maarja klassi opilasõ läävä opma meditsiini, infotehnoloogiat, õigustiidüst... Maarja hindas, et ütsjago näist jääs tulõvikun liina, a kimmäs punt om sääne kah, kiä tulnu maalõ tagasi.
Ka Maarja tund, et elänü parõmba meelega uman kodokandin. A nii varra ei julgu tä lupa, et elo niimuudu lätt. «Kanepi om elämises hää tasanõ kotus,» löüd tä. «A ku tahat tan midägi tetä, sis tulõ tuu esi üles löüdä. Vingmisõga ei saa kunagi midägi.»
Seoilmaaigu om harilik, et eletäs Kanepin, a tüüle käütäs Põlvalõ, Võrolõ, Tartolõ. «Mi kooli direktri sõit Tartost Kanepile tüüle, inneskine direktri käü Kanepist Tartolõ,» ütles Maarja.
Kodokandi kitmises sõnno jakkus
Ku Kanepin käve külän vahetusopilasõ Küprosõ saarõ päält, sis oll’ Maarjal põhjust märgota, midä uma kodokandi kotsilõ kõnõlda.
«Meil om uhkõ aoluuga lauluselts ja rahvatandsu tetäs kah kõvastõ, vele Weizenbergi omma siist peri,» tulõ täl edimädse huuga päähä. «Põnnõv oll’, ku pandsõmi aoluulasõ Hirvlaanõ Milvi abiga egäle Weizenbergi uulidsa majalõ sildi: mis maja seo om kunagi olnu ja kiä sääl omma elänü.»
Küprosõ tütrigu imehti tuud, et Kanepin olõ-s Starbucksi kohvikut käeperäst võtta. Tuu iist miildü näile kävvü Jõksi järve veeren ja niisama pargin kõndman. «Näil hindäl om kõik luudus sääne ärkõrvõnu, kõllakas,» seletäs Maarja. «Meil omma ilosa rohilidsõ pargi ja suurõ mõtsa. Piusa kuupidõ man nä joosi ümbre mõtsa all ja olli väega hõisku täüs.»
Väiku kotussõ võlu ja halu
Maarja jutu perrä tegevä kodokandi põnõvas küläelo vidäjä. Tä kitt seldsimaja juhatajat Jalasõ Marjut, vahtsõt kultuuri- ja spordividäjät Kuslapi Kristelit, rahvatandsu vidäjät Rüütli Marri ja koorirahvast iinotsan dirigent Lindali Kaleviga.
Ka Maarjat hinnäst teedäs Kanepin joba peris häste. «Ku vallavanõmb autoga müüdä sõit, sis viskas käppä – väiku kotussõ võlu, et kõik tiidvä kõiki!» muhelõs tütrik.
Tuu kõiki tundmisõ man om Maarja meelest nii hääd ku halva. Ku midägi vaia om, sis tiiät õkva, kelle käest küsümä minnä. A tõsõlt puult teküs kõigi kotsilõ kergele egäsugutsit tühje küläjuttõ.
Kanepin om paks kultuurikiht
Kodokandi kultuurikiht om nii väkev, et om köütnü joba ka nii nuurt inemist nigu Maarja. Uma gümnaasiumi uurmistüü tekk’ tä kodokandi rahvarõividõ kotsilõ. Tüü iist sai tä presidendi konkursil ERMi preemiä ja raamadupreemiä.
«Huvi tull’ rahvatandsu mant, rahvatandsjalõ om jo illos rõivas väega tähtsä!» ütles Maarja. Rahvatandsu om tä tandsnu viis aastakka. Takast tougas’ ka rahvarõivahuvilinõ käsitüüoppaja Kõivu Ele.
«Tüüd oll’ muidoki perädü pall’o,» tunnistas Maarja. «Edimält kävegi Eesti rahva muusõumin kaeman, uursõ mitu tunni, midä om sinnä Kanepi kihlkunnast kor’atu.»
Kanepi rahvarõiva omma Maarja meelest väega ilosa. «Peris umma komplekti mul viil ei olõ, hamõt tetäs,» ütles tä. «A rahvatantsurühmä uma om mu käen ja lää tuuga õkva tandsupitto.»
Tandsupito uut Maarja väega ja kitt taivani tuud esierälist tunnõt, miä suurõ tandsuplatsi pääl tandsja hinge tulõ.
Tandsuhuvi om Maarjal laemb: tä vidä 2012. aasta sügüsest ka showtandsutruppi Efect. «Huvi tull’ joba väikust pääst, ku viil Laine Andre Kanepin tandsmist vidi,» seletäs tä. «Ku vahtsõt tandsuoppajat Kanepilõ es tulõ, korssi esi tütrigu kokko ja teimi uma tandsutrupi.»
Noorõ lastas kõrraldamisõ mano
Kanepi nuurikeskusõ man om Maarja kah as’alinõ. «Ku väega tahat, sis saat Kanepin nuurikeskusõ abiga pall’o är tetä,» märgotas tä.
Üts suur asi, mille kõrraldamisõ man nuurikeskus ja Maarja abin omma, om valla perrepäiv. Suvõ kõgõ suurõmb ettevõtminõ oll’ timahava inne jaanipäivä, 22.06.
«Tuu pidoga om väega pall’o tüüd,» hindas Maarja. «A ku är saa, om hää tunnõ. Seo om pido, kohe saava tulla kõik valla inemise ja kõigil om midägi tetä.» | | | | Kanepi gümnaasiumi lõpõtanu Lattiku Maarja sai koolist kõik, midä tahtsõ.
Pilt eräkogost | | | Väikumba kooli omma medäli-ederian
Ku kaia tuud, mitu nuurt lõpõtas gümnaasiumi kuld- vai hõpõmedäliga, sis omma ederian väiku gümnaasiumi – Räpinä ja Antsla uma.
40st Räpinä ütisgümnaasiumi lõpõtajast sai medäli ütessä opilast. «Tubli latsõ, omma häste umma tüüd tennü,» ütel’ Räpinä ütisgümnaasiumi direktri Raadla Rein.
Timä jutu perrä näütä-i suur medäliunik siski kipõstõ parõmbas lännüt koolioppust. Koolilõpumetäl om hoobis kergembä kaaluga ku vanastõ.
«Vanastõ pidivä kuldmedäli saamisõs kõik hinde viie olõma ja haridusministeeriüm lugi viil lõpukirjandi kah üle,» selet’ tä. «No pandas lõpuhinde kursusõ hindide perrä: 15 matõmaatigakursusõst om säitsme hinne 4 ja katsa hinne 5, kokko saa 5.»
Raadla ütel’, et tuust aost, ku tuu vahtsõnõ süstem tull’, om näil iks säidse-katõssa medäliga lõpõtajat olnu.
UL | | | 2014. aastagal Vanal Võromaal medäliga kooli lõpõtanu noorõ
Kuldmedäli:
Räpinä ÜG: Kokmanni Irmeli, Kruglova Tatjana, Maastiku Maaja-Liis, Samueli Kadri
Antsla G: Lutsari Saara-Liis, Pandi Annika, Paveli Kertu, Umbleja Marleen
Põlva ÜG: Kopli Jaanika, Pendi Katrin, Valsi Betti
Võro Kreutzwaldi G:
Ernitsä Kristi, Ilvese Merli
Hõpõmedäli:
Räpinä ÜG: Rohtmetsa Ketty, Ruuspõllu Triinu,Tammesse Kristina, Kanni Aide, Saksingu Anett
Võro Kreutzwaldi G:
Udrasõ Aliis, Urmanni Helen, Hollasõ Anett, Kuuba Robert
Põlva ÜG: Mosina Kristiina-Marianne, Aadle Eleriin, Uibo Dora
Antsla G: Mandli Anna-Liisa, Varendi Maikel
Kanepi G: Ladva Sixtina
Lätte: Põlva ja Võro maavalitsus |
|
|
|
