| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Laulupäävä olli moodun | | | Õkva tulõva XXVI laulu- ja XIX tandsupido, midä rahvas väega uut. Eesti riigi edimädsel aol olli päält suurõ laulupido rahvalõ meele peri ka uma nuka laulupäävä.
Vahtsõliina kihlkunnan tetti edimäne sääne 1911. aastagal. Sõs tull’ vaih sisse, a ku sinnä kanti tull’ säitsme aasta peräst oppajas Saarniidü Johannes, läts’ muusigaelo herevällä.
No järgmädse laulupääväni läts’ siski aigu, tuu tull’ 28.06.1925. Vahtsõliina Asundusõ pargin astsõ rahva ette kümme segä-, kats miihi- ja katõssa latsikuuri. Lauljit oll’ kokko 500 ümbre.
Laulupääväl laulti ka Saarniidü Johannesõ hindä laulõ «Palve» ja «Kõrs kahiseb».
Vahtsõliinan kõrraldõdi laulupäävä ka 1928., 1931. ja 1933. aastagal (pildi pääl). Tuu perämädse kõrrald’ Vahtsõliina laulu- ja mänguselts. 9.07.1933. aastal lauli Asundusõ pargin Vahtsõliina, Kapõra, Tsäpsi, Siksali,Vana-Saalussõ, Tsiistre rahvaraamadukogo seldsi ja ÜENÜ (ülemaalinõ Eesti nuursuu ütisüs) Tsiistre osakunna segäkuur, Vahtsõliina ja Kapõra miiskuur. Mänge Vahtsõliina ja Misso puhkpilliorkestri.
Pito juhtsõ iks Saarniidü Johannes ja laulti ka timä luku «Kõrs kahiseb».
Vahtsõliinan tetti ka kuvvõs laulupäiv (1937), a päält tuud naati sääl otsma vahtsõmba mooduga pito. Edesi, 1943. aastani peeti Asundusõ pargin hoobis kõgõ uhkõmbalt võidupühhä (23.06.). Lauli paar-kolm kuuri, üles astsõ ilolugõja ja kõnnõmehe.
Ka vahtsõ pido kunstilinõ juht oll’ iks Saarniit. Nuu pido olli rahva seen viil inämb hinnan, selle et jaanipääväs tulli perre kokko – nigu parhilla peetäs jaanipäävä aigu suguvõsa kokkotulõkit.
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja | | | | Timmo Mihkli tettü pildi pääl om viies Vahtsõliina laulupäiv 9.07.1933. Saarniidü Johannes juhatas ühendsegäkuuri.
Võromaa muusõumi pilt |
|
|
|
