Nummõr' 75
Jürikuu 26. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Märke om rassõ saia
  •  
  • Saatõ rändäse Parmu nukast Koiva viirde
  •  
  • Vanast Võromaast võrokõisi jutu perrä
  •  
  • Suvõülikuul' Vana-Koiolan
  •  
  • Põlvan tulõ tandsupido
  • Elo
     
  • Kadajatolm om tervüses
  •  
  • Tal'na Võro selts' uut nuuri
  •  
  • Jüvä um alalõ
  • Märgotus
     
  • Võro vurdsust
  •  
  • Palo Kalev: sport' om kõgõ parõmb kasvatus!
  • Kirä
    Kagahiiq
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
     
    Tsukru ja kuulnu
     
    Ruitlasõ Olavi, käitlejä
     
    Kiä viil ütles, et olõ-i mi elo joht makus olnu? Ku miljardikroonilidsõ tsukrutrahvi kätte saami, sõs saami arvo, ku hää ja illos elo seoniaoni olnu om. Tsäivett ja kohvi nakami egätahes soolaga juuma!

    Nüüd ku asi persen, olõki-i jälki vastutajat! Mitmõ aasta põllumajandus-, pää- ja välisministri kas tegevä ulli näko ja ei tiiä as'ast midägi, vai veerütäse viieaastadsõ latsõ muudu süüd üts'tõsõlõ kaala.

    Käävä jutu, et ülearunõ tsukur tulõ är häötä. Et tuvvas veomassinidõga makus kohegi põllu pääle ja pandas palama. Vas't piät nuu kompvegi, krõngli, puskariliitri ja ijätüse kah är palotama, kon ülearost tsukurd seen? Tiiä-i, kuis ijätüs palas, a ku väega vaia om, muiduki, kos taa päses, siin maal juhtus tõisigi imetükke...

    Ku nüüd niipall'odõlõ tonnõlõ tuli otsa pandas, lätt tsukur sulama ja saami üte maru suurõ karamell'kompvegi. Sõs vas't saami eurojunnõlõ üteldä, et kaegõ, kon ti siin tsukurd näeti? Seo om jo kompvek! Kommi iist ei olõ koskil kirän, et piät trahv'ma. Tuu, et maiustus om mõnõ kerikuga ütesuurunõ, ei olõ kellegi asi! Euroliidun ei olõ määntsiidki ettekirotuisi maiustuisi suurusõ kottalõ.

    Tsukruga käävä euruuplasõ ümbre nigu tõpra, a tõpridõga käüdäs ümbre jälki ummamuudu. Esieränis ärkuulnuidõ tõpridõga! Eläjät inämp matta ei või! Ku inemine silmäs suurõ tii veeren videlevät lõpnut lehmä vai tsika, piä-i hinnäst nüüd hirmudust pildist sekä laskma, selle, et vahtsõ nõudõ kohustasõ põllumiist lõpnu eläjä suurõ tii viirde vidämä. Kost sõs paiga pääle tellit laibamassin tuu är vii.

    Suvi tulõ pääle ja lämmäs lätt. Sõs ma inämp Võromaalõ ei tüki, ku sääl lõpnu ja poolõldõ ärmäänü, jällelt haisava tsia-lehmä, jala taiva poolõ, bussipiätüisin videläse! Vai pini. Vai kassi.

    Mul om hindäl kah kass'. Ku mu Saarakõnõ är lõpõs, tulõ kah mitmõtonninõ massin telli vai? A Saara püüd hiiri ja miä kõgõ kehvemb, tä ei süü näid är ja jätt põrmandu pääle videlämä, kost mi naasõga naid korjami ja perän maaha matami. A põrõhõlla piä massina tel'mä ja hiirelaiba Väike-Maarjalõ saatma, kon Ärlõpnuisi Eläjide Palotamisõ AS naa är häötäs.

    Hullus asi viil lätt. Varsti ei või umaksit kah inämp matta, a piät laskma är käideldä. Tähendäs tuu sõs, miä tähendäs. Paavstõ om joba aastasadu käideld, palsameerit ja konserveerit, vaaraosid ja Leninit kah, egas tuu aig lihtinimese jaos ka inämb kavvõl ei olõ!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Kuis ma sika ärq tapi*
     
    Otsa Kallõv
     
    Maq kirotaq sys tuust imeperädsest juhtumisõst, midä kiäkiq olõ-õiq üle elänüq miq Võromaal – maq arva! Tuu lugu juhtu «vanal hallil aol», aastak olle sys 1976, piimäkuu edimäne jagu. Maq olli Albri järve man kalal ja kuna havvõq võtsõvaq ilda õdaguniq, sys lätsi viil kellä 23.30 paiku kodo. Olli saanuq järve mant ynnõ paarisaa miitre kaugustõ lakõ pääle, ku kuuli väegaq imelikku haugatust sälä takan.

    Tuud aigu olli maq viil 7. klassi pois'kõsõtatt' ja väega ebausklik. Õkvalt es julgugiq sälä taadõ kaiaq, mõtli, et saadan' sälä takan kappas (selle et olli kuulnuq kabjaplaginat kah).

    No ku ma sys iks süäme rindu võti ja ümbre püürdse, jäie maq silmäst silmä kaema mõtsasikagaq, kiä muq poolõ ummi sarvi höörüt'!

    Maq es mõistaq edimält tuust midägiq arvadaq ja tahtsõ sõbraligult «asju aiaq». A sikk, tülünorija, nakas' sys üte noorõ kõo vasta ummi sarvi hõõrdma. Maq olli lugõnuq kunagiq mõtskitsist ja -sikõst «Bambi»raamatut – sääl kah Bambi terit' ummi sarvi inne lahingulõ minekit! Pääle tuud mul võtsõ õkvalt kõtu alt külmäs!

    Maq sys nakassi tävvest jõust vilistämä, mättidegaq luup'ma ja rüük'mä, a mõtsasikk es tiiq tuust vällägiq (muguq nühkse ummi sarvi vasta puud). Ja sys tä tulle (inne võtt' huugu, nii umbõs 30–40 miitret). Maq võti sys «kaitsõasõndi» sisse – hoitsõ hindä iin kaitsõs umma paarist fiibrist ja pilliruust kalaõngõlatti.

    Tuu sika huug olle nii kõva, et mul praksatiq kalariistaq pilpis ja maq esiq ka sattõ sällülde maaha. Sikk nakas' sarvigaq minno pusk'ma. Sys miq võitlimiq täägaq umbõs 10–15 minotit, miä tundu niguq tunn' aigu. Maq olli jo tuud aigu viil pois'kõnõ! Es olõq mul täüsmehe jõudu viil jo ollakiq.
    Kül ma ratsuti sika sälän! Ja vastapiten. Sai määntselgiq aol lõpus tä kõri peiu ja nakassi kõgõst elotahtõjõust kägistämä vaest luuma. Tundsõ, kuis tä kihä lõtvu ja suust nakas' vattu vällä ajama.

    Mul nakas' sikast kah'o ja lasi tä vallalõ. Mõtli, et nüüd tä vas't pelgäs minno. A tutkit – jälkiq nakas' üts' tramburai pääle. Sys kogosi maq umaq viimädseq jõukibõnaq jälkiq ummi kässi sisse ja kägisti tuu eläjä ärq! Tuu šokk oll' kül väega suur', miä pois'kõsõ seen pääle tuud janti olle! Mul olle jo pangin tuuts', miä suurõ hirmugaq meelest ärkiq läts'!

    Jõudsõ kodo. Imä ja vanaimä õkvalt es usuq muq juttu – muq vahtsõnõ jopõ oll' sikal är tuustit ja muq kihä olle sinikit täüs! Esä olle tuul hetkel komandeeringun ja imä ütel', et tuu sikatapmisõ iist või viil suurõ trahvi saiaq ja sikk tulõ maaha mattaq.

    Võtimiq sys hundipini, kirvõ hindä kaitsõs (et ku noid sikkõ sääl viil pall'o piässiq olõma) ja lapju üten. Kuriteopaiga pääl es viisiq tegelt iks tuud sikka matma nakadaq ja lohistimiq tä hoobis võsso.

    No ütle tuud muttõ mõistust – olõs võinuq jo sikal vere vällä laskõq ja olõssiq jaanipääväs hüä šašlõki saanuq!

    Kõnõli umalõ unolõ Raplast (kiä olle kõva jahimiis') taad muq ainomast jahiluku ja tuu es jõvvaq ärq naardaq. Algul es usuq, a perän jäi siskiq uskma!

    Üts' tsill'okõnõ tiidmine viil: sikal olle kaalan verrev rõivast pail (arvadaq olle kellelgiq kodostõt). Selle oll'gi nii julgõ.

    * jutt om vahtsõn kiräviisin
     
    Mis sa arvat?
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Maiparaadi pilt'
     
    Vinne-aol aeti egä kevväi 1. mail inemiisi vällä paraadilõ marss'ma. Aolehe-inemise pidi aga suurt rõõmupühhä perän lehen valgustama.

    A aolehe pildistäjä oll' nuur' miis' ja viisi es üts'kõrd paraadilõ minnä. Täl oll' jo suur' suhvlitäüs maiparaadi pilte varajadsõmbist aastist. Säält tä sis veigi üte pildi lehtepandmisõs.

    Perän pildistäjä sõbõr juhtsõ tähelepannu: «Seokõrd marssõ rivin külh vähämbält kolm kuulnut!» Pildimiis' hiitü: külh pettüs nüüd vällä tulõ! A pilte kvaliteet' oll' tuudaigu kehv. Parteikomitee es uuriki pilti põh'aligult. Loosungi inemiisi peon olli jo õigõ: «Elagu 1. mai!»
     
     
    Lühküs jäänü rõõm
     
    Poig tõi imäle vannu lehti lukõ, kõrraga nii katõ-kolmõ nädäli jagu. Imä oll' pendsionäär' ja jõvva es esi lehti telli.

    Ütel pääväl lugi imä suurõst päävälehest, et riigikogon otsustõdi riigikogo liikmidõ palka ja pendsionni kõvva vähendä.

    Mano seletedi, et nii omma riigikogo säksä tõisi Eesti ütiskunna liikmidõga võrdsõl tasõmõl. «No ummõtõgi midägi hääd kah lukõ! No ummõtõ tull' noil sääl korgõn Tuumpääl kah mudsu pähä!» hõisas' imä suurõst rõõmust. A sis sattõ tä silm kuupäävä pääle: tuu oll' 1. april'.

     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Täämbä viil saa vannu inemiisi käest kiilt ja kultuuri ammuta, hummõn' või olla joba ilda.

    Saatõ «Piiri pääl» tegijä soovitasõ ummi vanavanõmbidõga inämb juttu aia (ETV)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!