Nummõr' 311
Piimäkuu 17. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Loetas kurõpessi
  • Uudissõ
     
  • Vana massina köütvä nuuri inemiisi
  •  
  • Vana maja pildivõistlus
  •  
  • Ubinidõ uutmisõ raamat latsilõ
  •  
  • Kiteti latsiaidu, kon opatas võro kiilt
  •  
  • Kolhoosijant Põlva vallan Lutsu külän
  •  
  • Teppo talo kontsõrdi
  • Märgotus
     
  • Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Naha külä vägevä talopuu
  •  
  • Ummamuudu küündlekoda nõsõs nigu täht
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Tiksi Aigi tütre Anne Leega.
    Pilt eräkogost
     
    Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus
     
    Võro maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna haridusõ as’atundja Tiksi Aigi (44) luut, et vahtsõnõ Võro riigigümnaasium hoit opilaisi inämb kodokandin.

    Määne tuu inspektri-pääspetsiälisti tüü teil om?

    Tüül om kats puult: üts om kuulõ ja latsiaidu perrä kaeminõ. Tõnõ om haridusõ kõrraldaminõ: olümpiaatõ ettevalmistaminõ ja perän tulõmuisi kokkokorjaminõ-vormistaminõ. Riigieksämi, põhikooli lõpueksämi ja tasõmõtüü omma kah mu rida. Läbikäümist kuulõga om iks hulga. Ku om küsümüisi säädüisi kotsilõ, sis küstäs kah mu käest nõvvu.

    Miä om timahavadsõ koolilõpõtamisõ man vahtsõt?

    No seo kevväi om muidoki laulupido-hõngolinõ. Terve talv omma kooli tüüd tennü, et sinnä päsedä, ja koolõn om rõõm suur, ku sis peräkõrd suurtõ laulu- ja tandsupitto mindäs.

    Tsipakõsõ esimuudu om tuu, et edimäst kõrda lõpõtõdas vahtsõ opikava perrä. Tuu pääle minti üle jupikaupa, kolm aastat. Vahtsõnõ opikava om parõmb, kooli saava umma opikavva inämb uma tahtmisõ perrä tetä.

    No tuud võimalust pruukva mõnõ kooli inämb, mõnõ veidemb. Mõnõl koolil om kümme projekti kõrraga tüün. Tunnõ sisse poimitas egäsugutsit vahtsit asjo.

    Mõni väiku kuul om väega teküs: näütüses Võromaal Misso kuul, Setomaal Meremäe kuul. Müstiga, midä Misso kooli juht om löüdnü: nä naksi tahvliarvutiid pruukma ja omma köütnü nuu muudsa riistapuu luudusõ-tegemiisiga.

    Meremäe aja jälki tuud ettevõtlusõ-tsihti tõisi Setomaa kuulõga.

    Antsla om muidoki väega teküs kuul, kon tetäs põnõvit asjo. Väiku profesri omma näil sääl! Lövvetäs algklassõst üles nutiga latsõ, võetas vaivas näile tiidüsliidsi tegemiisi pakku. Tuud tegevä oppaja, kiä oppasõ periselt gümnaasiumiopilaisi. Häste vahva!


    Olõti ka olümpiaatõ kõrraldaja. Kas hää oppus paistus ka olümpiaatõ tulõmuisist vällä?

    Iks. No innekõkkõ om sääl lats iks tuud terätsempä sorti, kellel tulõ kõik häste vällä. A mõnõn koolin omma muidoki nätä hää traditsiooni.

    Mõnistõ ja Kääpä koolist omma aastit tulnu hää luudusainidõ tundja. Oppaja Kirchi Kaie ja Jõgeva Aiki omma hulk aastit ammõtin olnu ja näil om uma kõrd tettü. Nä mõistva latsi üten haarda.

    No parhilla kõnõldas pall’o huvitavast koolist. Tuu ei tähendä, et kõik aig piät määnegi trall ja paugutaminõ olõma. Tähendäs hoobis tuud, et oppaja mõist latsõ jaos põnnõv olla ja tuuga kuts latsi umma ainõt opma. Tõnõ tähtsä asi om, et nii uma külä, vald ku maakund saasi kuulda, midä põnõvat ja kuimuudu mõnõn koolin tetäs. Hää, et tetäs, a tuud om vaia tõisilõ kah näüdädä!

    Mille mindäs pääle põhikuuli opma mugu inämb Võromaalt är, Tartohe, Tal’nalõ?

    Hugo Treffneri ja Miina Härma gümnaasium omma võimsa nime ja pikki traditsioonõga hää tasõmõga kooli. Tõsõs arvatas millegiperäst, et Võromaalt ei saa hääd haridust. Kost tuu arvaminõ peri om, tuud ma ei mõista seletä.

    Ku mõnõ aasta tagasi tetti Tartohe puhtit gümnaasiummõ mano, läts’ ärminemine esieränis suurõs. Tuu oll’ nigu magnõt...

    Ütsjago aastit tagasi läts’ Treffnerihe Võro maakunnast kolm, Miina Härmähte kah sama pall’o, mõnõ Nõkko ja olliki kõik, kes maakunnast är lätsi.

    Määnegi aig kaimi, et är lätt klassitäüs: 20–25. Minevä aasta loi hindä suurõs kurbtusõs kokko, et är läts’ pia kats klassitäüt – 55 opilast.

    Võro liina hariduselon tulõ suur ümbresäädmine. Tetäs riigigümnaasium ja üts põhikuul. Midä tuust oodati?

    Ma esi olõ luutust täüs. Sis vast ei tõmba nuuri siist Võrolt inämb nii väega är. Tulõ jo tävveste vahtsõnõ opmisõ keskkund.

    Ku juhil om õnnõ gümnaasium juhti, sis saa tä väega pall’o hää haridusõ jaos är tetä. Kuis tuu lätt, om vahtsõ juhi ja timä vahtsõ miiskunna käen.

    Kas väiku gümnaasiumi tulõssi alalõ hoita vai kinni panda?

    Puhta gümnaasiumi man võissi Võro maakunnan olla ka Vahtsõliina ja Antsla gümnaasium.

    A õnnõ sis, ku opilaisi saias klassi 20–25. Viis opilast klassin ei olõ mõistlik: gümnaasiumiopilasõl piät olõma inämb seldsiliidsi, kellega kuun oppi ja ütitselt vahtsit asjo vällä märki.

    No tuu või keerolidsõs minnä. Opilaisi arv satas iks mõnõ aasta viil.

    Timahava lõpõtas Võro maakunnan põhikooli 336 ja gümnaasiumi 252 opilast. 2013. aastagal olli nuu arvu 410 ja 307. A mõnõ aasta peräst jääs põhikooli lõpõtajidõ arv pidämä kohegi 310 pääle.

    Midä märgotasõ noorõ inemise umast tulõvikust, kas tuu võissi olla köüdetü Võromaaga?

    Mullõ tunnus, et noorõ inemise tahtva minnä kavvõmbahe, tahtva oppi, põnõvit asjo tetä. Näide siän om peris pall’o sändsit, kiä arvasõ, et Võromaa om hää kotus, kon kunagi ellä ja tüüd tetä. Mitte 70aastadsõlt, a pall’o varramba. Kõik ei taha igävädses är minnä.

    Midä arvati võro keele oppamisõst koolin?

    Väega häste! Mu hindä tütär om nõrgahumisõni kullõlnu plaati «Mina lätsi siidile».

    Parhilla, inne kuuliminekit, tä lugõ säält vahelt noid laulutekste. No om põnnõv latsõlõ! Nikani ku täl om põnnõv, tulõ tälle tuud võimalust pakku.

    Kost tuu uma kiil perän tulõ, ku olõmi 40+? Koskilt piät tuu pisiläse saama jo, et sis tekkünü tahtminõ kõnõlda.

    Küsse Harju Ülle
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin