| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Luudusõmiis Kalla Urmas ja puusõbõr Sultsmanni Miia küünüse vaivalt juragu kõo ümbre kinni võtma.
Harju Ülle pilt | | | | Puu vägi | | | | Naha külä vägevä talopuu | | | Harju Ülle
Eesti jämmüselt tõnõ kõiv, 100aastanõ uibu ja hulga tõisi vanno esieräliidsi puid kasus Räpinä kihlkunnan Naha külän.
«Sii Naha külä kõiv om viil tävveh elojõvvuh,» selet’ luudusõmiis Kalla Urmas. «Eesti kõgõ jämmemb kõiv om kah Vanal Võromaal, Siiriusõ kõiv, a tuu om katõharolinõ, tõõnõ haro om är murdunu ja timä elo ots om silmäga nätä.»
Jämmüselt kolmas kõiv om Võromaa lõunaotsan Ruusmäel, paar sentimeetrit vähämbä ümbremõõduga ku seo Naha külä uma.
Naha külä vägevä arokõo ümbremõõdus sai uurja Pussi Fred 1998. aastagal 364 cm. Tä kirot’ aokirän Eesti Luudus (nr 5, 1999 «Eesti vägevaimad arukased»), et löüdse seo kõo kasuman Kivi Erna aian.
Sis viil elon olnu 86aastadsõ naabriprovva Kubo (Elkeni) Armanda käest kuuld’ tä, et kõiv oll’ mulda pant Armanda sünnüaastal. Tuudaigu sai kõiv kasuma Elkenide Pähnämõtsa talo maa pääle.
Maja ehitedi kõo mano 1960. aastil. «Kõiv oll’ joba sis küländ müräk, ku maja ehitedi,» mäleht’ Tolstingu Hilja, kiä eläs naabritalon.
Armanda jutu perrä oll’ kõiv perre mahlakõiv ja Pussi Fred lugigi kõo päält kokko pia 20 mahla võtmisõ mulku.
Ämmä käest är pästet pähnäpuu
1880. aastil, ku Naha külän ostõti perises Kivijärve talo, panti mulda pähnäpuu.
Tallo 1967. aastal minijäs tulnu Räpinä haigõmaja juht Sultsmanni Miia tundsõ kõrraga, et vana pähn om «timä puu».
«Mul meheimä ütskõrd ütel’, et väega määtäs katust ja satas maja pääle, tulõ maaha võtta,» kõnõl’ Miia. «Sis ma ütli, et hää, ku sa võtat, sis ma tulõ bussi päält maaha, ma näe õkva, mis tan om ja mis ei olõ. Ma lää õkva bussi pääle tagasi ja inämb ma siiä ei tulõ!»
Sändse jutu pääle oll’ ämm pikält märknu ja ütelnü: «Ah nii...» «Ja nüüt tä sais tan teno tollõlõ! Nii illos suur puu ja taad maaha võtta mändsegi katussõ peräst?!» kuulut’ Miia uhkusõga.
Sultsmanni Miia näüdäs’ viil Puksa Jakobi pähnärita, istutõt kah 1880. aastil. «Puksasid mäletedäs elo edendämise ja kultuuri perrä,» kõnõl’ tä. «Naha külä oll’ Eesti Vabariigi edimädsel aol üts suurõmbit külli, tan oll’ sada suitsu, mitte sada inemist, nigu põrõhõlla.»
Puksa poig Prits (Friedrich Puksoo, –1935 Puksov) edend’ Tarto ülikooli raamadukoko ja timä kõgõ suurõmb häätego om tuu, et tä es lasõ ülikooli raamadukogo varra viiä sõa aigu es Vinnemaalõ, es Saksamaalõ.
Kalla Urmas kõnõl’, et Naha külän omma tälle silmä jäänü viil ütsigu puu nurmi vai niite pääl. «Nüüdedsel aol Mälbergi Kalle nurmõ pääl kasus väega uhkõ künnäpuu, miä paistus kavvõlõ ja näütäs vällä nigu vana ao pühä puu, miä om jätet nimelt kasuma,» kõnõl’ tä.
«Koh omma Krõmmiotsa talo – ku kaia säält Peipsi poolõ, sis omma nätä ütsigu puu. Noidõ mano küündüvä umal aol talohaan’amaa. Ütel puul om kinmäs nimi kah: Niidüotsa kuus.»
Vana tamm kasus Kikka talon arvada 1870. aastast. Pähnä talon kasus 100aastanõ uibu.
Teostõ talo oll’ Naha külän edimäne, miä perises ostõti. Ostja Soe Pritsu (Fritz Johannson) pojapojapoig Soe Mati (Mati Johanson) ütel’, et arvada om vana kuus peri tuust aost. Talo vana puu omma kõik alalõ hoitu, õnnõ üts pähn läts’ piksega vällä. «Kolhoosin oll’ kah põhimõtõ, et mis väega jalgo es jää, tuud maaha es kista,» selet’ tä.
Et vana as’a Naha külän kimmäle alalõ hoitusõ, näütäs ka Mati suguvõsalugu: Mati esiesä lei tuubripuuga maaha lauda ussõ alt sisse kraapnu soe. Tuust pääle kutsutas timä vahmiili Soe-nimega, Mati pojapojani vällä. | | | | Eesti jämmüselt tõnõ kõiv kavvõst kaiõn.
Harju Ülle pilt | | | | 100aastanõ uibu kasus Pähnä talon.
Harju Ülle pilt | | | Toimõndusõlt. Tulõvanõ Uma Pido om pühendet mõtsalõ ja vägevile puilõ. Tuul puhul toukami Uman Lehen käümä suvidsõ rubriigi «Puu vägi».
Ku ti kodokülän kasus mõni väkev ja põnnõv puu vai mõtsanukk ja tuu kotsilõ om mõni lugu kõnõlda, kõlista vai kirota: info@umaleht.ee, Uma Leht, Tartu 48, 65609 Võro liin, tel 782 2221, 5660 6494. |
|
|
|
