 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Mõts om inemise sõbõr | | | Räpinä aianduskoolih om keskkunnakaitsmisõ eriala seeh väikene jago Eesti mõtsa ja mõtsu pruukmisõ kotsilõ. Opsi tuud mõnõ aasta. Et teema om lagja ja tunnõ veidü, sis võtsõ tsihis saia vallalõ opilaisi mõtsavõõristusõst ja panda mõtsah tähele nii tervet ku väikeisi asjo.
Tuujaos tulõ kävvü pall’o mõtsah, esieränis keväjä. Pall’o pelgäse, et mõtsah omma soe ja kahru. Olõ sis õks ütelnü: soe ja kahruga trehvämine om iks väega suur trehvämine. Mõtsah om pall’o muud, midä tetä ja kaia. Mõtsa olõ-i vaia pelädä, kurja inemist om vaia pelädä.
Mõtsah tulõ oppi kaema. Kas olõti tähele pandnu, mändse omma sarapuu häiermä? Vai olõti lähküst kaenu, kuis petäi häitses? Sändsit lihtsit asjo ei panta tähele.
Rahvas om mõtsast küländ võõrdunu. Käüdäs külh seeneh ja mar’ah, a mõtsatundmist võissi inämb olla.
Või-olla om põhjusõs kipõ aig, et ei löütä mõtsah ümbrekaemisõs aigu? Vai omma muu as’a tähtsämbä? Arvuti, internet, mol’oraamat...
Inemise tundva kehväste kõgõ hariligumbit puid ja puhmõ. Koolih opatas väega peenükeisi asjo nigu rakutuuma, a suuri asjo, miä silmä tsuskasõ, ei opata egä opita.
Kiä joba keskkunnakaitsõt opp, tuu iks tiid, et praht tulõ üteh võtta ja koh tuld tetä. A mõts om maailm ummamuudu, keerolinõ süstem. Midä rohkõmb opit, tuud rohkõmb tiiät.
Mõts om suur sõbõr, kiä avitas egäl aol, ka rassõl aol. Mõts avitas ka toimõ tulla: pall’o mi kandi inemise korjasõ siini-marjo, tiinvä tuuga hindäle nii koolirahha ku elätüst.
Mõts ei olõ õnnõ puu, tsirgu ja eläjä. Mõtsah omma hõngo, värvi, tundõ. Üts om tuu, midä käega saat kumpi, tõnõ om tuu, midä näet, kuulõt ja tunnõt.
Mõts om täüs üllätüisi. Mõni kotus või väega tutva olla, a iks lövvät midägi vahtsõt.
Aiandus ja mõtsandus omma köüdedü. Nii mõts ku aid omma kasumisõh. Tuu om uskmada, ku väikust ja kribust siimnest võiva suurõ võimsa puu kassu. Kasuminõ om üts võimsa asi. Kuimuudu tuu fotosüntees käü, om ilmkistumada keerolinõ lugu.
Ku panõt kasvukõsõ kasuma, võtat vastutusõ, et tuu iks edesi kasusi. Piät huuldama ja hoolitsõma timä iist.
Nuu, kes tulõva aianduskuuli opma, piät võtma sändse vastutusõ.
Mullõ tunnus, et aiandusõ ja mõtsandusõ huvi om nõsõnu, aianduskuuli tahtjit om mano tulnu ja tuu om õnnõ hää.
Et Räpinä aianduskuul härgüt’ timahava terven Eestin kooli- ja latsiaialatsi tomatit kasvatama, om aianduskoolilõ hää üleskitmine.
Tuu om ka latsilõ väega tenoväärt oppus, kuis siimnest tomadi tulõva. Ja säänest asja piässi oppama väega varatsõst iäst pääle.
Tubli, kiä vällä mõtli, tublimba, kes ello veivä, ja viil tublimba, kes esi pruuvsõva kasvata ja näivä tuud kasumisõ imeht.
Aiandus ja mõtsandus omma mi kandih pikä traditsiooniga ala. Jõudu oppajilõ ja opmisõ tahtmist opilaisilõ! |
|
|
|
