 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | Mustmaa Ulvi,
Räpinä aianduskooli tävvendkoolitusõ ja arõnguosakunna juhataja | | | | |
| Räpinä aianduskuul pidä 7. piimäkuu pääväl 90. aastapäivä | | | | Aiatarkus tulõ kasus | | | Tuu ei olõ õnnõ aiandusõ ala pääl, a ülepää käü kutsõharidusõn reform, et opmisõ aigu tetäs lühembäs ja vähämbis jupõs. Ku ei julgu minnä katõs-kolmõs aastas opma, võtat väikumba jupi, noid kutsutas moodulitõs. Opit üte mõistmisõ mano.
Tuud vahtsõt kõrda saa pruuvi joba vahtsõst aastast. Tuu om inemiisile, kes midägi joba omma opnu ja tundva, et ütest valdkunnast jääs tiidmiisi vähäs. Inemine opp üte teema är. Ku sis tulõ tunnõ, et võissi terve opikava võtta, sis saat tuu joba kergembä vaivaga – joba opidu as’a võit vahelõ jättä.
Aiandusõ eriala om lännü kõrrast populaarsõmbas. Pall’o aastit om Räpinä aianduskoolin olnu kõgõ populaarsõmb maastiguehitüs. A sakõst kujotiva opja ette, et saava tiidmise, kuis plaani ja tetä illos uma aid ja omgi jutin.
Maastiguehitüs tähendäs iks inämb tuud, et tulõ müürü kuta ja terrassi ehitä. Pall’o kivi- ja puutüüd. Aia ilosastegemises om tark iks aiandust oppi, sääl tetäs kah aiaplaanõ.
Tuud om nätä, et opma ei tulõ õnnõ noorõ, a täüsiälidse opja. Inemise, kellel om üts vai mitu korgharidust, nakkasõ kässiga tüüle ja näile miildüs tuu. Meil omgi suurõmb seltskund sessioon- ehk kavvõstopja.
Ma arva, et tuu om väega hää. Õkva mitmõn mõttõn. Esites – Eestimaa saa ilosambas. Tõsõs süvväs veitkese inämb tervüsele hääd süüki. Nuu, kes aianduskoolist läbi omma käünü, iks kasvatasõ esi mändsegi osa söögist.
Kolmandas avitas inemisel saadu aiatarkus vormin püssü. Inemine saa vahtsist tiidmiisist joudu ja kimmüst.
Räpinä aianduskuul om euroliidu raha-abiga ehitet uhkõs ja ilosas.
Eski ku opma ei tulõ, sis võissi kooliaian niisama jalota: Eestimaal vast ilosampa aida ei olõki ku Räpinä aianduskooli uma.
Vanan pargin om ütekõrraga nii Prantsusõ ku Inglüse park ja nuu ilosa istutusala. Mitmõsugumadsõ kollektsiooni.
Et kõik om kõrran, lättki no toss sisu, vahtsõ opikava pääle.
Räpinä aianduskuul om Eestin kõva kuul, meil omma hää oppaja. Aianduskooli jätvä poolõlõ väega vähädse.
No sääl tulõ viil tüüd tetä, et nuuri seen ei olõ iks väega populaarnõ minnä pääle põhikuuli kutsõkuuli. Kutsõharidus om hää ja illos «naabrimehe latsõ jaos».
A kes läävä pääle Räpinä kuuli korgõhe kuuli, näütüses maaülikuuli, noidõ kotsilõ üteldäs, et näil lätt kõik väega häste paika: näil om praktiline tiidmine olõman, nä tiidvä, midä ja milles nä opva.
Kes tulõ keskkoolist, om külh teoreetilisest tukõv, a täl ei olõ selge, midä ja milles tä opp. |
|
|
|
