 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Mehe, hoitkõ «saadana sigitise» iist! | | | Maamiis kõnõlõs süäme päält är, kuis eesnäärmevähk tälle külge tükse ja kuis tä tuust jako sai
Prisko Mart
Toku, Urvastõ khk
Vähäkene käü taasperi, a timä nimega tõbi rühk õnnõ edesi, ku ots käen om. Mul, vanal kalakasvatajal, ei sünnü vaesõ eläjäkese nimme tuu haigusõ man suuhtõ võtta.
«Saadana sigitis» olõs tuu hädä õigõ nimi: ku jummal inemise tekk’, sis saadan tsurksõ tä loomingut ja puukõ inemisele kõiksugutsit häti külge.
Ümbretsõõri om seo saadana sigitis hauda veenü mu tutvit ja sugulaisi, a et mul taa tõbi võisi kunagi olla, tuu pääle ma nigu es mõtlõ.
Üts hädä siski tull’ vanutsil päivil. Tuusamunõ as’apulk nakas’ saisma ka sis, ku tedä parajalõ vaia es lää.
Mul om kinä perretohtri. Kuimuudu ma lää tä manu kaibama, et sais. Tä ütles õkva: «Kulõ, vanapapi, tuu nüüt mõni hädä. Kae ku ei saisa, vot tuu om joba hädä!»
A taa om iks hirmsa hädä. Proovi sis tüüd tetä, maad kaiba vai puid lahku, egäle poolõ jääs tä ette.
Ütskõrd väiku haigusõ peräst tegi perrearst vereproovi. Pruuv näüdäs’, et PSA näütäjä om väega korgõ. PSA tasõ veren näütäs tuud, et saadana sigitis om eesnäärme man.
Perretohtri pandsõ uroloogi manu ao kinni.
Võrun uroloogi tüütarõn istsõ lavva takan piltillos siuhkõ vinläne, tohtri Zahharova Oksana. Edimäne mõtõ, mis päähä karas’: seo illus inemine võisi modell olla ja tuu tüüga miljoniid kokku aia, a timä hoobis arst kopkidõ iist naid miihi viilaskmisõ häti!
Tä küsse, mille üle ma kaiba. Es nakka ma tälle, kaunitarilõ, nüüt külh tuud «saismisõ hätä» kaibama. Ütli, et mul ei olõ midägi kaivada. A proovi sa targalõ tohtrilõ üteldä, et sul ei olõ midägi hätä. Tä võtsõ mu kõrralikult ette. Kai ultrahelüga, lassõ läbi määndsegi toro ja võtsõ proovitükü eesnäärme külest.
Katõ nädäli peräst kutsõ tagasi, sis omma kõik proovi teedä. Vahepääl ma kõnõli üte tutva professoriga, kes oll’ eluaig saadana sigitiisi eesnäärme külest lõiknu. Ütli, et PSA tasõ om korgõ. Nimssi saismisõ hätä kah.
Tä ütel’ tuu pääle õkva, et ütel jaol miihist tähendäs tuu, et eesnäärme külen om saadana sigitis. Tuu tulõ kipõlt är lõigada. Tutvusõ poolõst võtassi timä mul muna kah maaha. Seo ollõv sigitise nõnnapiten vidämine.
Katõ nädäli peräst olli ma tagasi uroloogi man. Tohtri istsõ murrõn näoga lavva takan. Inne ku tä jõudsõ midägi üteldä, vuristi ma: «Ma tiiä, et mul om halvaloomulinõ saadana sigitis eesnäärme külen. Kõnõli tutva professoriga, tä lubasi mul tutvusõ poolõst muna maaha võtta!»
Oksana nägu läts’ rõõmsambas, täl es tulõ halva sõnumit mullõ üteldä. «No nii hõel ma nüüt ka ei olõ, et munnõ kallalõ lää,» ütel’ tä ja paksõ kolmõ varianti: kas tapami saadana sigitise keemiäga, annami tälle surmapordsu kiiritüst vai löömi väidse sisse?
Viimätsega olli ma nõun:väits sisse ja asi ants.
Tohtri pandsõ paika lõikusõ ao: 4.10. kell 10 hummuku. Kotun karas’ mullõ päähä: tuu om ju mu sünnüpäiv.
Lõikusõni oll’ terve kuu aigu. Ma tei majapidämisen kõik rassõmba tüü ütele poolõ.
Päiv inne lõikust lätsi Tartu Ülikooli kliinikumi vastavõtjidõ õdõdõ lavva taadõ. Ku kõik paprõ saiva täüdetüs, mõõdi õe mul vererõhku. Rõhk oll’ 172 pügälät. Säänest vererõhku es olõ mul elo sihen olnu.
«Olõ-i hätä, tuu om hirmust hummõnidsõ lõikusõ iin,» ütli õe. Tuupääle kitt’ mu tõõnõpuul: «Tä, vanamiis, ei olõ elu sihen surmahirmu tundnu, vererõhk nõssi täl tuuperäst, et tä sai mõtsa seest ilusidõ näüdsikide sekkä.»
Lavva takan istsõva tõtõstõ kaunitari õe, lahkõ naaratus iin. Parajalõ käve välän õdõdõ ja tohtridõ streik. Nä olõs pidänü vingun näoga olõma ja haigist kavvõst müüdä kaema.
Palatin uutsõ minnu iin paar sama saatusõga inemist. Pia tull’ palatilõ kinä siuhkõ vinläsest õdõ. Kõnõl’ tä ilusa aktsendiga nigu tuu Anna «Mendi» seriaalist. «Ma olõ õdõ Mariia, ma olõ tan, et ti hinnäst kistumalda häste tunnõssi,» ütel’ ta hindä kotsilõ.
Tull’ sis mu ku kõgõ vahtsõmba olõja manu ja küsse: «Ütelge, kus ti hinnäst tunnõti, hummõn rassõ lõikus iin?»
Vastsi: «Midä ma tan iks tunnõ, a tiiät, ma tei eski laulu hummõnidsõ kottalõ:
Hõissa prinna,
mul tulõ ärä minnä,
kas lää ma taivadõ vai põrgu,
ei aja ma vasta sõrgu.»
Mariia naas’ naardma ja ütel’, et täl om hää miil, et ma nii elurõõmsa olõ.
Mu sünnüpäävä hummugu tekk’ tohtri mullõ elu kõgõ parõmba kingitüse, lõigas’ saadana sigitise eesnäärme külest är.
Ku palatin silmä valla lasksõ, saisõ mu iin õdõ Maria ja laulsõ:
«Hõissa prinna,
es lääki sa põrgu...»
Maria võtsõ sälä takast üte verevä roosi ja pandsõ mu tumbotska pääle: «Pall’u õnnõ sünnüpääväs, herr...»
Õkva vesi tull’ silmä.
Päävä lätsi õdõdõ ja tohtridõ hoolitsusõ all. Ka streik käve edesi.
Ma tsusõ Mariiat: «Mille sa ei lää Suumõ ões, sääl palk mitu kõrda suurõmb?»
Mariia kai minnu nigu ulli: «Misasja, mu haigõ omma tan, mitte Soomõn, suumlasõ omma umma riiki sada aastat üles ehitänü, mi õnnõ katskümmend. Ütskõrd omma mi palga suurõmba ku Soomõn.» Es olõ mul inämb midägi üteldä, vingjä suu lüüdi kinni.
Ütsä päävä peräst lasti haigõmajast kodo. Miishormooni iks mölssi, PSA näütäjä oll’ korgõ. Mullõ määräti kiiritüsravi saadana sigitise perämädses häötämises. Säidse nädälit videli haigõmajan, egä päiv sai sutsu gammakiiri.
Tuu es muuda midägi. Haigõmajja sissevõtmisõ paprin oll’ kirän, et hään saisun 74aastanõ herr võeti haigõmajja. Vällä sai ku rongi ala jäänü vanamutt. Arstõ konsiilium tekk’ otsusõ, et muna tulõ maaha võtta. Nigu kiusu peräst võeti munapühhi aigu Võru haigõmajan mu munakõsõ maaha naks, naks!
Nüüt lätsi näütäjä hääs. Tohtri Zahharova ütel’ õnnõ üte sõna: «Kõrran!»
Ku kõrran, tuud tiid vast õnnõ vanajummal taivan. Ega ma naid munnõ takan ei ikõ. Ommaki üte as’a veidemb, mis talvõl külmä pelgäse. | | | | | Koha Priidu tsehkendüs | | | Mehe, küsüge miihitohtri käest nõvvo:
Medita meestekliinik
egä tüüpäiv kell 8–16,
tel 5645 8430.
Eesti vähäliidu nõvvo-telefon 8002233 (lavvatelefoni päält ilma rahalda)
Mobiili päält tel 631 1727
Tohtri soovitasõ: miis, ku olõt 50 täüs, sis mine perearsti mano: lasõ mõõta vererõhku ja kimmäs tetä, pall´o om veren veretsukurd, kolesterooli ja iisnäärmevähi näütäjät (PSA).
|
|
|
|
