 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Hädä ei anna häbendä | | | Mu imä om mitu kõrda kõnõlnu, et täl om rassõ pää. Latsõn es tulõ täl rehkendämine vällä, luulõtuisi oll’ kah rassõ päähä oppi. Ku tä suurõs kasvi, es olõ täl pääd vaia, nõvvokogo võim mõtõl’ inemise iist ette-taadõ är. No om viil lihtsämb. Vabariigi pensionääril om õnnõ suud vaia. Mis sa õks mõtlõt: pinssi antas nii pall’o ku antas, kõik tulõ suust sisse panda. Midägi suust müüdä pandmisõs perrä ei jää.
A pää om õks rassõ. No om tä pia 70 aastat kaala otsan saisnu, ümbre kaenu ja no omma kaaladiski läbi kulunu. Ma ütli imäle joba varramba, et är vehku pääga nii pall’o. A vai vanainemine kullõs! Timä käü mõtsan mustkit ja siini korjaman, kasvatas aian lille ja sõs ku nä häitsemä nakkasõ, mugu käänd pääd ja seletäs: kae, ku ilosa astri, kae, kon omma mul pujengi, kladioola, roosi. Sai nüüt, pää käve terve elo kaala otsan 180 kraati nigu üükullil ja nüüt...
Nüüt läts’ imä tohtri mano, pääd inämb käändä ei saa. Tohtri ütel’, et kõik om loogilinõ, imä om ülearvo pall’o pääga vehknü ja no tulõ kaaladiskele tasomist tetä. Imä ütel’, et no teemi sis. Tohtri ütel’ vasta, et nii vannolõ haigõkassa inämb tasomist kinni ei massa...
Imä küsse, et mis mõttõn ei massa? Kost täl tuu raha, kõik pinss lätt niigi ruuhi ja tablette pääle, muud ei olõki viis aastat söönü, ei jakku pinsist. Tohtri selet’, et paar aastat varramba olõs pidänü tulõma, säädüs om sääne, riik ei olõ määnegi uunikumiklubi, mis vanno rampit üles pess.
Imäl tull’ ikk pääle, kõndsõ kodo, mõtõl’, et kuimuudu paar aastat varramba? Paar aastat varramba jo kaal viil tüüt’!
Nüüt vaiht’ imä telega vällä. Võtsõ kõgõ väikumba ekraaniga, sõs ei piä teksti lugõmisõs pääd käändmä. Käü tarrõ piten sirgõlõ nigu soldan.
Ku uulidsa pääl immä hõika, sis tä inämb ei käänä pääd: hüppäs ja püürd hinnäst 180 kraati. Kooni jala viil tüütäse, seeni saa toimõ.
Valima imä es lää: ku om maaha kantu, sõs om maaha kantu. Kaivas’ mullõ, et kõigil omma õigusõ, homodõl ja sapiensel, a timäga omma no as’a niimuudu.
Paki imäle, et tä võinu ka homos naada. Geidel om egäsugumaidsi õiguisi. Ku homo tohtri mano lätt, sis ei julgu riik abikätt andmalda jättä... Imä lubasi tuu pääle mõtõlda. Mis sa õks tiit, hädä ei anna häbendä ja kaal om vaia kõrda saia. |
|
|
|
