|
| | | | | Kiä taht suidsutamisõst valla saia, tuu lihvku kadajapuud – taa tolm mõos häste, tiid Vahtsõ-Kuustõ mõtsa-, laulu- ja näütemängümiis' Ansipi Heino (60). Maast madalast puutüüd tennü miis' tege muuhulgan ilosit kadajast ollõanomit.
«Olõ veitkest viisi tubagapalotaja kah. A ku treimise tolmu sisse hingät, sõs suidsu-tahtminõ kaos är. Köhit külh, a kadajatolm om kasulik,» tiid koolipõlvõst pääle puutüüd tennü Heino. Täl oll' umal aol Vahtsõ-Kuustõn käsitüüoppaja | Ansipi Heino ütles, et esitettüst toobist om iks umatettüt olut kah juud. Katai and ollõlõ hää meki mano. | | Lutsari Gustav, kiä pand' nii poisi ku tütrigu rõivavarnu tegemä.
«Ega puutüü om iks olnu kododõn hädävajalik asi. Mitte nigu parhilla, et tiit meelüssit (meenit). Tii kapa valmis, lää |
sünnipääväle, mõlõmpil hää miil'. Müügis ma ei tii,» kõnõl' Heino.
Ollõanoma kooli tüükuast
Tä oll' üle 15 aasta, kulhuusõ lagunõmisõni Rahu kolhoosi mõtsaülemp. Pääle tuud tüüt' siin ja sääl, a 1990. aastidõ lõpun oll' kolm aastakka Vahtsõ-Kuustõ koolin käsitüü abioppaja. Kooli tüükuan alas' ka ollõanomidõ tegemine. Nitti nais sai Heino Avinurmõ mõtsa- ja puutüümiihilt.
As'a omma tettü kõik' Vahtsõ-Kuustõ kandi mõtsu kadajist. «Naa ei olõ vas't nii hää ku Saarõmaa uma, a ega noil om ka nii, et puul'päävä inne suurt pito pandas toobi kao viirde likku. Mu tuup' ei lasõ läbi – om säändse liimiga tettü, miä ei anna halva maidsõt,» tiid meistremiis'.
Toobi liistõs passis üle viie sentimiitre jämme katai. Heino tett tuup' om kuun nelläst puust: põhiosa kadajast, vits pajjust, käepide kõost ja põhi mustast lepäst.
Kadajast tuup' and ollõlõ hää meki. Tõnõ toobi tegemise viis' om termopuidust. Tuu tähendäs, et leht'puu om 240-kraadidsõst kuumusast läbi last, nii lätt puu tummõs. Sääntsest tett anomal om ehtsä suidsusanna lõhn man.
Midägi ei või kaoma minnä
Heino tunnistas, et iks taa toobitegemine üts' pendsionni uutva inemise hää aoviide om. «Ku inemisel midägi tetä ei olõ, lätt tä hukka. Kõnni mõtsan ringi, otsi puud. Egä inemine piät iks säändse pilguga hindä ümbre kaema, et midägi kaotsi ei lähä,» tiid elopõlinõ mõtsa- ja luudusõmiis'.
Seo ilma tarbimis- ja pakmisütiskund võõrutas noorõ inemise tüüst är. «Ega sund'misõga saa ei midägi. Ku esi väidsega pehmest lõhmusapuust väitsi lõigi, sõs mõni pois'kõnõ tahtsõ kah pruuvi,» kõnõl' Heino aost, ku tä oll' Vahtsõ-Kuustõ koolin Lillestiku Tarvo kõrval tüüoppusõ abioppaja. «Maapoisi omma iks veidükesegi tüüga harinu, naidõ kotsilõ ei ütle midägi halva.»
Heino eläs Vahtsõ-Kuustõn üten poja perrega. Poig Priit tüütäs Tarton politsein, tel om kats' last, kolmas pia sündümän. «Latsõlatsõ hoitva vannaessä väega. No aga vanaesä ka hoit näid,» naard Heino. «Mitte kompvekki ei tuu ma alati näile, parõmp midägi muud. Näütes inne munapühhi tõi urva tarrõ, sõs oll' lõpu lajalt.»
Heino kõnõlõs, et kõik Eesti 700 Ansipit, tuusiän vahtsõnõ pääministri, omma kõik umavahel suguladsõ. Suguvõsa sai algusõ Roodsi sõamehest, kiä päält Põh'asõta siiä uma ilosa eesti naasõ mano jäi.
Hoobis umaette lehekülg' om Heino elon laulminõ ja tiatri. «Laulnu olõ 55 aastakka ja näütemängu tennü 50 aastat,» om Heino kokko arvõstanu. Tä laul Vahtsõ-Kuustõ segäkoorin ja üle-eestilidsen mõtsamiihi koorin Forestalia.
Mõni aasta tagasi tunnistõdi tä Lõunõ-Eesti kõgõ parõmbas miis'näütlejäs. Vahtsõ-Kuustõ näüteringin om tä es'ki pojaga kuun püüne pääl olnu.
«Muusika veese halva tuju är ja tege inemist parõmbas. Selle taa tõmbas,» tunnistas Heino. Vahtsõ-Kuustõ om muusiga- ja tiatrilembene kant'. Ku tan oll' Forestalia laululaagri ja kontsõrt', oll' kullõjidõ hand kultuurimaja ussõst välän.
Heino om püüne pääl tennü mitmin murrakin lugusit (tä juurõ omma päämidselt Põh'a-Tartomaal Äksi kandin), a kõgõ inämp miildüs iks võro keele pääle tetä.
Jahimiihi juttõ esitämise suur' iinkujo om tel Tuvikõsõ Kaarli. Heino om es' kah mõnõ jahimehe jutu kirotanu.
A suvõl või aig-aolt Heinot trehvädä Taivaskuan Saessaarõ paisjärve pääl. Tä käü huvilaiva Lonni pääle giidis.
«Midä tiiät ja mõistat, toda piät iks rahvalõ är näütämä,» nimmas' Heino nall'aga poolõs. Võro keeli om tä Taivaskuast inämbüste võrokõisilõ kõnõlnu.
| |
|
|
| Kae, miä ütel´!
Täämbä viil saa vannu inemiisi käest kiilt ja kultuuri ammuta, hummõn' või olla joba ilda.
Saatõ «Piiri pääl» tegijä soovitasõ ummi vanavanõmbidõga inämb juttu aia (ETV)
| |
| |
|
|