Nummõr' 309
Lehekuu 20. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Uma tomat lätt häste
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu kuul sai aho
  •  
  • Haani keelepesä kuts mano latsi ja oppajat
  •  
  • Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Märgotus
     
  • Tiganiku Artur: Eestit saa kaitsa õnnõ sis, ku terve rahvas üten tulõ
  • Elo
     
  • Sõan käümine tege mehe kimmäs
  •  
  • Laada- ja turuaig lät ́s vallalõ – punt kauplõmisõ juttõ Uma Lehe jutuvõistlusõlt
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Tiganiku Artur: Eestit saa kaitsa õnnõ sis, ku terve rahvas üten tulõ
     
    Eesti maaväe ülemb kolonel Tiganiku Artur (43) kõnõlõs «Kevadtormist» ja hindä Võromaa juurist.

    Kuis »Kevadtorm» lännü om?

    Häste. Vastanõ om tukõv, a mi üksuse omma vasta pidänü.

    Timahavanõ «Kevadtorm» om esieräline: man om hulga vällämaa sõamiihi. Miä om kuuntüü man silmä jäänü?

    Näil võtt lahingu ja ründämise plaanminõ inämb aigu. Mi uma mõistva lahingu seen asjo kipõlt ümbre mängi, nimä tahtva inne kõik ette plaani. Nätä om, et nä omma õnnõ kümme aastat Afganistanin sõdinu, tõist sõakogõmust olõ-i näil olnu. Ku om vastan kats-kolm miist, om näil joba hädä.Mi uma sis viil hättä ei jää.

    Ameeriga sõamehe pidi olõma sändse üte as’a tundja, a Eesti uma mõistva kõkkõ...

    Suur riik saa nii tetä jah. Mõnõn mõttõn om tuu hää. Ku võrrõlda hariligu eloga: hää pottsepp olõ-i harilikult samal aol hää keevitäjä.

    Mi oppami ummi sõaväeläisi nii, et ku katõ võimsamba sõariista – kuulipritsi ja granaadihiitjä takast miis surma saa, sis kiäki võtt nuu riista üle. Ku ameeriklaisil nuu mehe maaha lastas, sis om hädä. A näil om kõrraga tõnõ miis asõmalõ tuvva, meil säänest luksust ei olõ.

    Ku ameeriklaisil lätt sõariist katski, sis vahetõdas tuu õkva vällä, mi püvvämi kõrda tetä...

    Kas mi sõamehe võtva «Kevadtormi» küländ tõsitsõlõ? Silmä om jäänü, et naarva autokastin, kõnõlõsõ puhman kõva helüga telefoniga.

    Kimmähe võtva tõsitsõlõ! Mõni rohkõmb, mõni vähämb. Har’otamisõ aigu oll’ jah nii, et üts kõrd «rünnäs’» üts sõbõr tõist sõpra ja tõnõ kõrd vastapite. A ku iks Scoutspataljon ja vällämaa võitlõja tulli, oll’ kõrraga tõnõ pilt. Tahtsõva näüdädä, kes om parõmb.

    A tuu ei olõ muidoki mi tsiht. Mi tahami kimmä olokõrra läbi mängi ja uma tsihi kätte saia, paugutaminõ ja juuskminõ ei olõ mi jaos tähtsä.

    Määne om mi maa, kuis tuud piät kaitsma?

    Piät tuus valmis olõma, nigu oll’ Afganistanin ja om Ukrainan: valitsusõvastalidsõ tahtva kõrralagõhusõ tetä. A piät ka peris sõas valmis olõma.

    Väega tähtsä om piirivalvõ, politsei ja kaitsõväe kuuntüü, midä mi minevä nädäli har’odi.

    Tuu andsõ meile pall’o mõttõainet. Mi kõnõlõmi iks väega esi kiilin. Pall’o segähüst oll’, et kiä kedä kuna tugõ. Nima tahtva ütte, mi tõist. Nimä tahtva õnnõ pästä, a ku om vaia, piät tapma kah.

    Eestit saa õnnõ sis kaitsa, ku terve rahvas üten tulõ.

    Väega tähtsä om tuu man Kaitsõliit: kaitsõliitlasõ piässi hoitma umma kodokanti kontrolli all, et es juhtunu nii nigu Ukrainan. Päält tuud tulõ appi maavägi, peris sõamehe.

    Vana mõtsaveli Käärmanni Alfred kõnõl’ iks, et mõtsavele pei vasta õnnõ teno toolõ, et mõtsatalo aviti. No om noid väega veitüs jäänü. Ka inemgeograaf Raagmaa Garri hoiatas, et ku üte riigi inemise omma keskustõ kokko juusknu, sis tuud riiki om lihtsä häötä. Midä tuust arvati?

    No ku esi liinan elät ja mõnda artiklit loet, sis tunnus jah, et kõik omma Tal’nahe är juusknu. A ku Lõuna-Eestin ümbretsõõri sõidat, sis näet, et inemise iks eläse maal. Kaitsõliidu ütsüse omma kõik olõman.

    A muidoki kolisõ terven ilman inemise mere viirde suuri liinu sisse kokko. Tuu om eräle teema, kuis hoita rahhu mere veeren suurõn liinan.

    Eestin om kõnõldu kaitsõringkundõ üleandmisõst Kaitsõliidulõ ja sõaväeläisi välläoppamisõ pääliinalõ lähembäle kolimisõst.

    Kõiki kaitsõringkunna ülesandit joht Kaitsõliidulõ ei anta. No Kaitsõliidu tähtsämbäs saaminõ om külh mi arõngukavan seen. Kaitsõliidu varustus ja välläoppaminõ piät parõmbas minemä, kaitsõliitlaisi mano tulõma.

    Ku Kaitsõliidu tukõ takan ei olõ, om väega rassõ mobilisatsiuuni läbi viiä. Meil om iks reservarmee jo.

    Pääle Ukraina kriisi om Kaitsõliitu astnu pall’o kaitsõväen olnuid noorõmbit inemiisi, ka elokutsõliisi sõamiihi. Scoutspataljoni aol oll’ mul pioneerrühm, noist miihist läts’ pia terve jago Kaitsõliidu Männiku kompaniihtõ. Inemise omma arvu saanu, et ku nimä ei kaidsa umma maad, sis ei tii tuud kiäki.

    Ku piässi sõda tulõma, om tähtsä paiklikõga läbi saia. «Kevadtormi» aigu olõ-i kuulnu, a varramba omma sõamehe eelektrikar’ussit maaha sõitnu, silopallõ lahknu, puu otsast ubina är söönü...

    Ei välista absoluutselt! Ubina omma eräle teema, a hõelusõst külh kiäki silopallõ ei lahu. Kas trehväs’ ilma tiidmäldä vai pruuvva pall’o kipõlt midägi tetä. Mi tsiviil-militaarkuuntüü miiskund kaes inne ekä oppust maastigu är ja ütles, et nii om, nii piät jäämä. Ku ei jää, sis kand vastust ja tege kõrda.

    Kuis kõtutunnõ ütles, kas Vinnemaa tulõ Eestit är võtma?

    Parhilla säänest ohtu olõ-i. Kõik võrdlõsõ Ukrainaga, a sääl omma põhjusõ tõsõ. Ida-Ukrainan omma sõatehassõ, kon tetäs tähtsit asjo Vinnemaa sõatehassidõ jaos, ja noid tetäs õnnõ sääl. Tuuperäst om Vinnemaa jaos Ukraina mõotaminõ väega tähtsä. Janukovõtsi pagõmisõga oll’ oht, et tuu mõo häös.

    Ukraina oll’ nigu kits katõ hainakuh’a, Euruupa ja Vinnemaa vahel, es suta är otsusta.

    Ja muidoki oll’ põhjus ka suur korruptsioon, raha varastaminõ.

    Majanduslikult ei olõ Vinnemaa jaos tähtsä Eestit är võtta. NATO liigõ olõminõ lugõ kah väega pall’o: Poola linnugi ja keskmaaraketi tulli, USA sõaväeläse jääse siiä vällä opma pikembäs aos.

    No ma ei olõ selgelenägijä, et üteldä, miä edespite saa.

    Olõti kasunu Loksal, vanõmba tulli Tsiberist. A esä juurõ veevä Võromaalõ.

    Jah! Mu lelläpoig Valeri om tennü terve uurmistüü, kohegi 1700. aastihe vällä. Võromaalt Tiganiku lätsiki parõmbat maad otsma, ku aastil 1903–1904 naati Tsiberin maad jagama.

    Võrol oll’ kunagi tunnõt kaupmiis...

    (haard sõnast) Tiganiku puut – jah!

    Kuis kaupmiis Tiganiku Adam teile sugulanõ oll’?

    Piät sugupuu päält kaema, seo om nii keerolinõ! Lelläpoig tiid. (Tiganiku Valeri abiga sai selges, et Tiganiku Adam oll’ Arturi vanaesä vanaesä lelläpoig – UL).

    Kas esä kõnõl’ võro kiilt kah?

    Ei, kõnõl’ vinne muudu eesti kiilt. A Tiganiku suguvõsa tull’ kõrraga Tsiberist är 1960. aastil: esä, timä velle ja sõsara.

    Kas Võromaal om kotussit ja inemiisi, kes midägi tähendäse?

    Põlva kandin eläs lell, sääl olõ iks külän käünü.

    Miä Võromaal miildüs?
    Maastik om illos. Pall’o rahulikumb om ku Põh’a-Eestin. Inemise omma rahuligu, mõtlõminõ om tõnõ.

    Ku meil rännäk oll’ ja kongi külän saisma jäimi, sis inemise tulli kõrraga mano juttu ajama. Vanalherräl vai mammil olli sis iks sõamehe ümbre – näil kah jo ikäv muido.

    Maainemise omma väega sõbraligu. Üts aasta «Kevadtormil» peimi väikun külän lahingut, kuus tunni jutti. Eesti ja Läti kompanii madisti sääl, külh üts võtt’ külä är ja sis tõnõ. Küläinemise olli kokko roninu üte kuuri katussõ pääle. Kiä hoitsõ kanna üsän, kiä midä. Kaiva nigu tsirkust. Ütli, et väega põnnõv oll’, et kas periselt käü kah lahing niimuudu. Mi ütlimi vasta, et jah, a ku periselt lahing tulõ, sis ti elämiisist perrä külh midägi ei jää.

    Küsse ja võro kiilde pandsõ
    Harju Ülle
     
    Eesti maaväe ülemb Tiganiku Artur.
    Harju Ülle pilt
     
    Kuulsa sugulanõ:poodisaks Tiganik

    «Haani miis läts’ Tiganiku puuti...» om rahvas laulnu joba pia 120 aastakka. Tuu laulu seen elläv Võro liina poodiherrä Tiganiku Adam (1854–1932) oll’ umal aol väega teküs miis.

    Urvastõ kihlkunnast Vaabina vallast peri Tiganik oll’ uman kodokandin koolioppaja. Tä tekk’ laulu- ja pasunakoori tõistõ laulupitto minekis. Pidi Urvastõ kerigu lähkül puuti.

    1894. aastal ostsõ tä Võrolõ maja (Kreutzwaldi uulits 54) ja naas’ sääl puuti pidämä, millest Räppo Jaan ka kolmõ aasta peräst laulu tekk’.

    Tiganik ai ka Võrol laulu- ja pasunakoori kokko, oll’ Kandlõ iistsaisusõ liigõ. 1902 valiti Tiganiku Adam üten Lauri Johaniga Võro liinavolikokko: nä olli sääl edimädse eestläse. Tiganiku kotsilõ om kirotõt aolehen Võru Teataja (16.03.1929), et täl oll’ väega pall’o tutvit ja rahvas usald’ tedä.

    Surmakuulutusõn (Postimees, 1.06.1932) om kirän, et Tiganik võitsõ rahva usaldusõ Võro lainu- ja hoiuütisüsen (1903, ildampa Võru Ühispank, rahvasuun Tiganiku pank) aususõ, täpsüse ja vastatulõlikkusõga. Pangan oll’ tä kassapidäjä.

    Uma naasõ Annaga oll’ Tiganik nii ütte kasunu, et naanõ kuuli suurõst leinäst nätäl pääle miist.

    UL
     
    Poodisaks Tiganiku Adam.
    Pilt vanast aolehest
     
    Toimõndusõlt: tull’ vällä, et Tiganiku Adami fotot olõ-i ütengi Eesti muusõumin. Olõ-i ka noil sugulaisil, kelle üles löüdsemi. Ku kellelgi om Tiganiku Adami pilti, andkõ kimmähe teedä (tel 782 2221, 5660 6494 vai info@umaleht.ee): teemi pildist koopia Võromaa muusõumi jaos.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin