Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | |
Juhtkiri: Torminõ kevväi | | Kaitsõväe suuroppust «Kevadtorm» om innegi mi kandin peetü, a nii võimsat sõamängu olõ-i viil nätä saanu. Kodokülän paugutõdi sändse hoolõga, et poiskõsõ korssi päält lahingut suurõ kotitävve hülsse. Külämiis näkk’ mõtsan uutmada kotussõn kahrujälgi – mõtsatäüs sõamiihi essüdi vast kahrugi tõsõ käümise raa pääle.
Miä kõgõ esierälidsemb – kats päivä es saa külän mitte kiäki mobiiltelefoniga kõnõlda. Õnnõ sõnomiid sai saata. Opõraatori vika es näe ja soovidi hädäldämise pääle õnnõ telehvonni sisse ja vällä lülitä.
Tõnõ külämiis oll’ kuulnu, et ameeriklaisil ollõv sääne tehniga, miä mõist telefoniga kõnõlõmisõ är blokiiri. Oll’ sis tuu nii vai es olõ, tiidvä õnnõ as’aosalidsõ, a egäl juhul pand’ seo inämb sõa pääle märkmä. Kuimuudu seoilmaaigu sõta peetäs ja midä tuu hariligu inemise jaos tähendäs?
Maaväe ülembä Tiganiku Arturi jutu perrä pidävä mi sõamehe ründäjile peris häste vasta. Meil omma kõva mehe, tull’ vällä ka võrdlõmisõst vällämaa sõamiihiga.
Inemiisi arvaminõ sõaoppusõst oll’ kah hoobis tõnõ ku eelmidse suurõmba oppusõ aigu. Sis oll’ tõtõst kuulda hürisemist, et raiskasõ patronnõ pääle rahva rahha, lahkva aidu ja trampva põldõ pääl. Seokõrd saiva kõik arru, et har’otõdas tuus, et meid kõiki kaitsa. Oht om õhun.
Kõik võtvagi seod sõaoppust tõsitsõlõ, nigu ütel’ maaväe ülemb. Looda väega, et seost oppusõst saadut tarkust siski periselt vaia ei lää. |
|
|
|