Nummõr' 309
Lehekuu 20. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Uma tomat lätt häste
  • Uudissõ
     
  • Pikäkannu kuul sai aho
  •  
  • Haani keelepesä kuts mano latsi ja oppajat
  •  
  • Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Märgotus
     
  • Tiganiku Artur: Eestit saa kaitsa õnnõ sis, ku terve rahvas üten tulõ
  • Elo
     
  • Sõan käümine tege mehe kimmäs
  •  
  • Laada- ja turuaig lät ́s vallalõ – punt kauplõmisõ juttõ Uma Lehe jutuvõistlusõlt
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Koha Priidu tsehkendüs
     
    Esäga valiman
     
    Oll’ valimiisi päiv 1947. vai 1948. aastal, koolin ma sis viil es käü.

    Imä käve varra är, selle et sis sai osta tsukrut. Ma lätsi üten esäga lõuna aigu. Lumi oll’ maan, a kotussidõ oll’ tii pall’as. Õhun oll’ keväjät tunda. Majju külen ripõndi lipu ja Suukõrdsi man posti otsan larmas’ helükõvõndaja. Koolimaja ussõst vuursõ sisse-vällä inemiisi. Sääl oll’gi valimisjaoskund ja sinnä lätsimi mi kah katõkõistõ.

    Esä astõ üten klassitarõn lavva mano, kon tälle anti määnegi paprõkõnõ. Tä es loeki, mis sinnä kirotõt oll’: läts’ ja tsusas’ tuu paprõ nukan suurdõ kasti.

    Ma mõistsõ tuudaig joba lukõ. Inne valimiisi kirot’ Tüürahva Elo, et annami uma helü kommuniste ja ilma parteildä bloki kandidaatõ puult. Sääne hämmär jutt ai hirmu nahka. Ku uma helü är annami, kuimuudu sis edesi elämi? Mul naas’ kergemb, ku esä ütel’ selge helüga: «Läämi kaemi, midä puhvõtin pakutas!»

    Puhvõt oll’ koolimaja alumidsõ kõrra pääl. Apõlsiini olli är ostõdu, a paburitsa karamelli olli kah väega hää hapu. Noid käändse poodi-Milvi mullõ suurõ torbigutävve. Esä küsse üte ollõ, mille tä säälsaman är jõi. Sis lätsimi üles tagasi, kon saalin alas’ kontsõrt. Ku etteastõ läbi sai, jäi ütsjagu inemiisi viil paiga pääle.

    Osa pinke nõstõti kavvõmbalõ saina viirde, osa säeti nii, et sai tsõõrin juttu aia. Mõni miis käve aig-aolt all Milvi man ja tõi vahtsõ ollõ- vai veinipudõli.

    Jutt läts’ kõvõmbas. Hulgan oll’ pillikäädsütäjä kah. Parhilla mängse tä tõistmuudu lukõ, säändsit, mis süänd sulati.

    Pinke pääl istõ naisi kah: mõnõ mehe olli tulnu naasõ vai pruudiga. Latsi oll’ õnnõ ma ja Olga koolimaja lähkült. Tetti tandsu.

    Olga kutsõ mu kah põrmandu pääle. Täl olli koton suur veli ja suur sõsar, noidõ mant oll’ timägi tandsmisõ är opnu. Olga näüdäs’ mullõ sammu ette, a ma tükse iks timä varbit sõkma. Tuugiperäst oll’ illos, ku rahvas ümbretsõõri laulsõ.

    Üts nuurmiis and’ umalõ tütrigulõ laulusõnnu pääle põsõ pääle plaksuga mus’u. Neiokõnõ läts’ näost vereväs ja kähväs’ vihatsõlõ: «Mis ullitat!»

    Kõrvalt klassitarõst, kon valimiisi toimõndõdi, tull’ üts miis vällä suitsu tegemä. Ega tuu kell rahvast inämb es käü, a as’amehe kodo kah es tohe minnä – kelläaig es olõ täüs. Tuu suidsutaja sääl ussõ kõrval kai meid väega kurva näoga, a lausu-s sõnnagi. Kobisi pia uma tähtsä ammõdiposti pääle tagasi.

    Ku mi esäga kodo jõudsõmi, oll’ välän joba pümme. Imä saisõ pliidi veeren ja lämmist’ lõunast suppi. Tä küsse pahanu helüga: «Kas saiti iks är valli?» Ma pelksi, et püürd tülüs, ja ütli: «Olga valisi minno ja ma valisi Olgat!» Imä visas’ käega ja nõstsõ nälätsile «valijilõ» supi taldrikulõ. Kõtt oll’gi väega tühi.

    Valpri Liina
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin