| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| Rosenbergi Aivar.
Harju Ülle pilt | | | | Rosenbergi Aivar: maainemise, andkõ teedä, midä teil riigi käest vaia om! | | | Kuu aigu tagasi sai Urvastõ kihlkunna Sõmmõrpalo valla Roosu talo peremehest ja vallavolikogo esimehest Rosenbergi Aivarist (51) küländ uutmada Riigikogo liigõ. Et talo saa ilma timäldä toimõ, om miis täüs tahtmist pääliinan maainemiisi asjo aia. Õnnõ maainemise võissi tulla kõnõlõma, midä sis vaia tetä om.
Midä olõt jõudnu Riigikogon är tetä?
Ma olõ maia pruuvnu selges oppi, et suurdõ majja är ei essüsi ja olla õigõ ao pääle õigõn kotussõn õigõt asja arotaman.
Olõt joba mändsegi teema ette võtnu, kohe tahat umma arvamist sisse pressi?
Peris umma teemat olõ-i viil võtnu. Ma olõ külh keskkunnakommisjoni liigõ. Sääl omma üllen prügüteema, taastuvenergiätasu, kaivandusõ... Tuu perämäne om meil Võromaal kah kuum teema (Mõnistõ valda tahetas tetä kattõ suurt dolokivikaivandust – UL).
Tuu as’a man om kogokunna arvaminõ iks väega tähtsä. Ku muido ei saa, sis piässi riiklikku luuduskaitsõalla sääl man laembas tegemä. Ettepanõgi tuus võissi tetä kohalik umavalitsus.
Ma andsõ nüüt lubahusõ olla ka riigieelarvõ kontrolli erikomisjoni liigõ – kontrolli riigieelarvõ täütmist.
Olõt tahtnu üten kõnõlda maaelo küsümüisin. No vahtsõnõ maaelo arõngukava 2014–2020 om joba niikavvõl, et saa seo kuu valitsusõ kinnitüse. Midä sa tuust arvat?
Ega tä nii halv kah ei olõ, kõiki huvvõga om iks kuikipall’o arvõstõt. Nigu põllumajandusministri Padari Ivari joba ütel’, et ku kõik rahul ei olõ, jo sis om hää asi. Ku üts puul väega rahul olõssi, sis olõs tõist puult kas petetü vai nõnnapiten veetü.
Muidoki võinu mõni asi parõmb olla... Lamba- ja lihaeläjäkasvataminõ omma jäänü taadõpoolõ, piim jäl om ettepoolõ nõstõtu. No tuun mõttõn om õigõ, et piimätuutmisõs mi olõmi hää piirkund.
Mändsit säädüisi vai toetuisi tahtnu ümbre tetä?
Ku viil koton istsõ, sis mõtli, et külh om lihtsä õkva kõkkõ ümbre tetä. No näet, et kipõlt ei massa midägi tetä, muido võit mõnõ hää as’a tuu man halvõmbas tetä.
Võtsõt Riigikogon Klaasi Urmassõ kotussõ. Timä oll’ üts, kinkaga sai kõnõldus sändse Vana Võromaa regionaalarõngu programmi luumisõst, nigu om Setomaa regionaalarõngu programm. Mi kandi umavalitsusõ ja ettevõtja uutva tuud väega. Midä saat tuu hääs är tetä?
Ma lätsi Kagu-Eesti saadigurühmä ja sääl naatas terve seo kandi pääle säänest programmi kokko pandma. Ma püvvä kah tuu man üten lüvvä.
Midä olõssi mi kandin vaia kõgõ inämb rahaga tukõ?
Inemiisi kõgõ inämb, et noid tan iks olõssi, muido ei olõ ütestki programmist kassu. Ettevõtlus om kõgõ elo alus.
Ettevõtja kaibasõ, et tüüjõudu olõ-i koskilt võtta.
Tuu om vana hädä. Kes om Suumõ är lännü ja tõsõ ei tahaki tüüd tetä.
Mi Sõmmõrpalo valda tulõ häste hulga tüükotussit (katõn vahtsõn suurõn tehassõn saa tüüd 60 inemise ümbre – UL), a ummi inemiisi saa tüüle küländ veidü. Selle et mi häil tüütegijil omma kõigil hää tüükotussõ joba olõman. Naabrivalla ja Võro liin saava tuu päält kuurt riibu – massu läävä noilõ!
Lahendus olnu tuu, et ettevõtja nakkasõ töötukassa ja abiprogrammõ abiga esi hindäle tüüliisi vällä oppama.
Töötukassa piässi tuu perrä inämb kaema, midä ilma tüüldä inemise opva. Muido opva kõik ärikõrraldajas, a kõrralda olõ-i midägi!
Kuimuudu ettevõttit tukõ?
Tulõ iks anda rahha investeeringide jaos, et tüükotussit tulnu. Sis tulõva tõsõ as’a perrä. Ettevõtõ piät ka mi keskkunda sobima. Olõ-i mõtõt siiä tetä rõivavabrikut, kohe piät sis ka tüülise koskilt muialt üten tuuma.
Ettevõtõ piät seo kandi luudusvara tüütlemisega köüdet olõma. Ja rõhuma piät iks tuu pääle, et taast tetäsi midägi paiga pääl, mitte ei viiä tuurast pääst vällä.
Põllumajandusõn väega suurt arõngut inämb tulla ei saa ja tüükässi jääs sääl vähämbäs:tehniga mugu arõnõs edesi. Lehmänüsjide asõmõl tulõva ilosa värvilidse roboti: nuu ei vaidlõ vasta ja sotsiaaltagatisi noilõ kah vaia anda ei olõ. Sääl aparaadi takan piät IT-as’atundja olõma, tuu või patsiga poiss kah olla, ei piä olõma valgõ kitliga tütärlats.
Midä saanu riik viil maainemiisi jaos är tetä?
Tegelikult piät inemine esi kah tegemä. Mi olõmi joba är harinu tuu eurorahaga. Olõmi nõudja ja almusõtahtja rollin. Olõmi är unõtanu, et olõmi esi väega tüütegijä rahvas olnu.
Ja midä olõ tähele pandnu: maainemise ei tiiä, midä nä tahtva. Ma olõ pall’o kõnõlnu inemiisiga, et määnest maaello piässi hoitma, mis tuu väärtüs siin om. Tuu, kes om maal kõgõ elänü, ei mõista hinnada, mis meil om. Nuu, kes maalõ tulõva, saava arru, et maal puhtan luudusõn om parõmb ellä ku liinan tossu seen.
Maainemise omma mu käest küsünü, kuis Riigikogon olla om ja kuis sääl as’a käävä. A tuud ei olõ viil küsütü, et tii tuud vai taad. Olõ ka ettevõtjidõga kokko saanu ja küsünü, midä näil vaia lätt, a väega häid vastussit olõ-i kah’us saanu.
Sa olõt suurõ talo peremiis. Kas oll’ tuust hätä kah, et kõgõ kipõmbal tüüaol traktorirooli takast vällä tõmmati ja är pääliina saadõti?
Talon ei olõ tuust hätä mitte kõgõvähämbätki! Nii nuur taloperemiis ku tüütäjä saava eski parõmbidõ toimõ, ku olõ-i segäjät iin. Põld sai seo aasta kipõmbidõ maaha ku harilikult...
Kas Riigikogo palga investeerit talo sisse vai kulutat niisama är?
Ma arva, et Riigikogo palk kulus är küläkeskusõ jaos, midä ma uman Sulbi külän rahva jaos hoia. Küläkeskusõ üllenpidämine mass üten aastan peris kõrraligu sõiduauto hinna.
Hindä jaos olõ väikene kulutaja: suitsu ei tii, viina ei juu... Õnnõ massin piät hää olõma!
Sõmmõrpalo vallavolikogo esimehe kotussõ päält pidit kah Riigikogo peräst är tulõma. Vahtsõ koalitsioonilepingu perrä tetäs tüüd, et Riigikogo liikmõ võissi iks vallavalikogon olla. Olnu sul tuud vaia?
Olõ väega peri, et ku olõt siist valitu ja tan elät, võinu kohaligu volikogo tüün iks üten lüvvä. Mullõ avitanu lihtliikmõs olõmisõst kah, ei piä olõma kimmäle esimiis. Volikogo peräst mu süä vaivas veidükese rohkõmb ku uma talo peräst.
Küsse Harju Ülle |
|
|
|
