Nummõr' 307
Mahlakuu 22. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Maaperre saava api
  • Uudissõ
     
  • Kipõmbil om kardok joba maan
  •  
  • Võhandu maratoni oll´ timahava rassõ sõita
  •  
  • Lõõdsamehe paadiga Mooste järve pääl
  •  
  • Võro valla kingitüs − uma kaardipakk
  • Märgotus
     
  • Varõs – uma tsirk
  •  
  • Varõssõ-juttõ Uma Lehe jutuvõistlusõlt
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Kuul oppas latsi kalla süümä
  •  
  • Avita Pikäkannu latsil saviahjo saia!
  •  
  • Umakiilne kevväi Väimälä latsiaian
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Orava kooli poisi Linnu Igmar (kural), Loosaarõ Henri, Kraagi Mart-Markus ja Metsari Miko kalasuppi söömän.
    Säinasti Ene pilt
     
    Kuul oppas latsi kalla süümä
     
    Säinasti Ene
    Kuulmetsa Heli

    Koolikoka ütlese, et sunduslinõ kalasüük egä nätäl om opanu latsõ kalla süümä, no hää kala saaminõ ja valmistegemine om korgõmb kunst.

    Kõgõ parõmba meelega söönü latsõ kalapulkõ, a et nuu olõ-i tervüsele kuigi hää, sis püüdvä koka iks koolin tõisi kalasüüke tetä.

    Kokk Oppari Terje Vahtsõliina gümnaasiumist ütel’, et kõgõ parõmbalõ süvväs ahon tettüt lõhekalla, a tuud ei saa sagõhõhe tetä, om kallis. Viil süvväs häste hapnõkoorõ-kalasuusti köögiviljuga. A suppi latsõ ei taha.

    Kuldri kooli kokk Kiltri Ülle ütel’, et noorõmba latsõ söövä kalla parõmbalõ. Kõgõ inämb miildüs Kuldri kooli latsilõ paneeritü mintaifilee juustuga ja lõhekala-makaronisupp: latsõ käävä eski koka käest küsümän, kuna jäl tuud verevä kala suppi saa. Orava kooli kokk Visnapuu Rutakaris ütel’, et latsi lemmik om kala-makaronisupp, tuu saa kõgõ otsa. Niisama ahon tett lõhekala. Väikumba latsõ söövä kalla halvõmbahe, a suurõmba häste.

    Räpinä koolisöökla juhataja Heeringu Eve sõnno perrä söövä latsõ kalapulkõ ja -burgõrit parõmbahe, a suppi taha-i sukugi. Söögikaardin om kalaseljanka ja kala-pastasupp. Heeringu Eve ütel’, et põhikooli latsõ omma ülepää halva süüjä, süü-i tõisi süüke kah. Kõgõ parõmbahe söövä edimäne ja 12. klass.

    Orava latsiaia direktri Hanschmidti Lea kõnõl’, et latsiaian om kalasüük kas ahon tettü kala majoneesikattõga vai supp. «Latsõ söövä häste, a ku sügüse vahtsõ latsõ tulõva, piät näid edimält külh meelütämä,» ütel’ tä.

    «Pall’odõh kododõh ei süvvä kalla ja nuu latsõ söövä ka koolih kehvembähe,» kõnõl’ Rosma Waldorfi kooli kokk Visseli Triin (sääl koolin tegevä süvvä kolm Visseli-sõsarat). «Teemi ahokalla krõpõkattõga ja koorõst lõhekalasuppi, midä süvväs häste.»

    Päämidselt omma kuulõn ja latsiaidun tettävä söögi võetu eräle koolisüüke raamatust «Menüüd ja retseptid lastele». Säält om peri ka kõgõ rohkõmb nimmat pasta-kalasupp, kalaseljanka, kalasupp riisi ja munaga, kalafilee rõõsa koorõga.

    Külmätedüst kalast om kõgõ lihtsämb süvvä tetä

    Koolisöögis pruugitas kõgõ inämb külmätedüt kalla, midä saa külmäkappi valmis osta ja säält võtta, kuna vaia om.

    Orava latsiaia direktri Hanschmidti Lea kõnõl’, et nä tarvitasõ hõpõtheiki. Tuu om odavamb ja tuul olõ-i esierälist maiku.

    Orava kooli kokk Visnapuu Rutakaris tege jälki hõpõheigi maaha. «Ku tuu är sulas, jääs viiest kilost õnnõ 2,9 perrä. Lõhekala kilohind om kül kolm-neli eurot kallimb, a vett olõ-i seeh. Ja supilõ and hää maigu,» selet’ kokk. Külmätet lõhe om joba portsu kaupa pakin – sulada är ja panni pääle.

    Oppari Terje Vahtsõliina gümnaasiumist pruuk lõhet ja merluusi. Merluus om tuust hää, et ei lagonõ lakja.

    Ka Räpinän tarvitõdas külmätedüt kalla. «Tohemi osta õnnõ ammõtlikult saatõlehega kalla,» selet’ Heeringu Eve. «Õkva kalamiihi käest ei toheki osta ja sularahaga saa-i massa kah.»

    Kuldri koolin om põhilinõ kala, millest süvvä tetäs, hulgilaost võet külmänü heigifilee, paltus vai sis lõhefilee. Tuu latsi lemmik praadit mintaifilee juustuga om kah külmänü valmissüük: lätt kotist õkva ahjo. «A külmänü kala lõhn ei olõ hää, tuu või kah mõnõl kalaisu är võtta,» arvas’ Kuldri kooli kokk Kiltri Ülle.

    Värski kala om parõmb

    Visseli Triin ütel’, et värski kala om parõmba maiguga, a tuu saaminõ om keerolinõ. «Põlva Söögiaidah om sakõhe kala müügil, a poodih ei tiitä, määne kala kuna tulõ, ja ei saa tuuga rehkendä – söögikaart piät olõma varramba valmis tettü,» selet’ Triin. «A ku võimalik, olõmi säält ostnu värskit lõhet, forelli, havvõfileed ja räimi.» Rosmal om kimmäs tagavarakala külmätet hõpõheik. «Varramba oll’ ka pangasius, a olõmi tuust är ütelnü. Mi proovimi kõgõst Kagu-Aasia söögikraamist kõrvalõ hoita. Kvaliteet om kahtlanõ, transport kallis ja keskkunnalõ halv,» selet’ Visseli Triin.

    Imehtedäs, mille ei tetä koolin kalasüüke värskist Eesti kalast. Edimäne hädä om tuun, et kooli ei mõista tuud koskilt hanki. Hulgilao, kost kaupa tellitäs, väskit kalla ei paku, esiki räime mitte.

    «Kala piät sis õkva sama päiv är puhastama ja tegemä, selle et lihha ja kalla ei tohe sa üten külmän hoita,» selet’ Kuldri kooli kokk. «A ku sul om lõunas vaia 175 vai rohkõmbalõ inemisele süük tetä, sis kes tuu kalaga jannada jõud?»

    Et saa ka roogitut ja fileeritüt Eesti kalla, tuust suurõmb jago kokkõ es tiiä. Näütüses Leoki Kalast Sõmmõrpalo vallan saanu roogitut ja fileeritüt angersägä ja forelli. Firma olõ-i esi tuud pakma lännü, selle et kõik kala lätt nigunii kotost ja poodist är, ütel’ firma juht Leoki Arvo.

    Mõnõ koolilatsi lemmik-kalasöögi

    Makaroni-kalasupp (kolmõ inemise jago)

    600 g vett 10 g kalapuljongipulbrit 80 g verevät paprikat 75 g põrknast 80 g purulauku 20 g söögiõlli 30 g makaronnõ 115 g sulatõdut juustu 230 g lõhefileed tilli, tsitronipipõrt, tsukrut, suula

    Kiimä lännü kalapuljongi sisse panõ õli seen praadidu köögivilä. Lõhefilee havvuta eräle leeme seen ja sis panõ supi sisse. Jupikaupa panõ mano sulatõt juust ja eräle keededü makaroni. Õli asõmõl või koton panda võidu, viil või supi sisse panda veidükese vatukuurt.

    Läte: «Menüüd ja retseptid lastele»

    Krõpõ kattõga kala

    100 g võidu 2,5 dl jämmembät speltajahhu suula, tilli paar küüst oliiviõlin praaditut lõigutut tsisnakut

    Segu puista valgõ kala pääle (heik, latik). Küdsä 175kraaditsõn ahon nikani, ku katõ om krõpõ ja kala valmis. Paku kardoka, riisi vai Eesti tatrikuga.

    Läte: Visseli Triin
     
    Veesaarõ Säm vahtsõaastakuul
    esä püütü karpkala ja havvõga.

    Kuulmetsa Heli pilt
     
    Kõva kalasõbõr kasus kotost
     
    Kuldri põhikooli 9. klassi poiss Veesaarõ Säm (16) Vahtsõst-Antslast om suur kalasöögisõbõr.

    «Lemmikkala om mul koha, sääl ei olõ luid seen,» selet’ tä. «Ma ei viisi tuud kalla süvvä, kost piät luid vällä nokma. Koolin omgi tuu hää, et süüke seen luid ei olõ.

    Koolisüükest miildüse mullõ kõgõ rohkõmb kalasuust ja paneeritü kalafilee juustuga. Supi mulle väega ei miildü. Meil kotun kah kalast suppi ei tetä.

    Kõik, mis mi esäga kätte saami, lätt suitsu vai niisama ahju. Ütskõrd tetti ka konserve. Kala mullõ väega miildüs, a puhastamine om tüütu vaiv. Esä käü pia egä päiv uma nuka järvi pääl kalla püüdmän. Suvõl ja talvõl koolivaheaol käü ma kah üten. Meil om uma paat ja püvvämi õks õngõga.»

    Kuulmetsa Heli
     
    Värskilt suitsutatu ahuna.
    Koha Priidu pilt
     
    Hääd Eesti kalla söövä pia kõik latsõ
     
    Mehikuurma kuul Vana Võromaa põh’anukan om üts vähätsit kuulõ, kon latsõ saava süvvä Peipsi latikast tettüid kotlette ja sudakufileed.

    «Noid söövä kõik latsõ,» ütel’ Mehikuurma kooli oppaja ja majandusjuhataja Narusingi Katri. Kalasuppi Mehikuurma koolin ei tetä. Vaihõpääl võetas poodist kalapulkõ kah, a noid tahtva õnnõ latsõ, oppaja taha-i.

    Sudak om muido kallis kala, a kuul saa tuud sõbrahinnaga uma külä ettevõttõ OÜ Latikas käest. OÜ Latikas saat kuuli külmätedüt sudakufileed, ka latigakotleti omma joba valmis tettü.

    Kuul kõnõlõs firmaga kokko, midä parajahe laoh saia om, ja tuu perrä tetäs söögikaart.

    OÜ Latikas püüd Peipsist ja Lämmijärvest päält sudagu ja latiga ka särge, ahunat, haugõ, lutsu ja tõisi kallo, miä võrku jääse, aastan 300–400 tonni.

    Suur jago kalast müvväs maaha hoobis pääliina turgõ pääl, kõrra nädälih lätt kalamassin Põlvahe, Räpinäle ja Tartohe. Müvväs nii tervet ku roogitut, fileeritüt (ka külmätedüt), suidsu- ja marineeritüt kalla.

    OÜ Latikas umanik Narusingi Margus ütel’, et näide käest saasi telli egäsugust kalla. Ku kaubalõ saanu, sõitnu kalamassin paiga pääle kah, a parhilla ei olõ kiäki tuu kotsilõ küsünü.

    Säinasti Ene
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin