Nummõr' 307
Mahlakuu 22. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
    		•
    Pääleht
     
  • Maaperre saava api
    • Uudissõ
     
  • Kipõmbil om kardok joba maan
    •  
  • Võhandu maratoni oll´ timahava rassõ sõita
    •  
  • Lõõdsamehe paadiga Mooste järve pääl
    •  
  • Võro valla kingitüs − uma kaardipakk
    • Märgotus
     
  • Varõs – uma tsirk
    •  
  • Varõssõ-juttõ Uma Lehe jutuvõistlusõlt
    •  
  • Kiri
    • Elo
     
  • Kuul oppas latsi kalla süümä
    •  
  • Avita Pikäkannu latsil saviahjo saia!
    •  
  • Umakiilne kevväi Väimälä latsiaian
    • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Põlva priitahtligu tulõtõrjõ orkõstri 1927. aastal. Saisva kuralt puult Kiristaja Jaan, Juksi Paul, Varõsõ Otto, Tina Valter, Palmi Karla, istva kuralt puult Holvassoni Oskar, Meieri Arnold (orkõstri juht), Toomõ Karla, Soeveri Otto, Lutsu Piitre ja Kruuda Jaan.
    Võromaa muusõumi pilt
     
    Priitahtligu pritsimehe
     
    Priitahtligu pritsimehe omma perämädsel aol jäl maal suurõs abis, nigu nä olli joba päält 140 aasta tagasi. Edimält luudi tulõkah’o avitamisõ seldsi: Võromaal Kanepi kihlkunnan Erästveren (1872), Põlva kihlkunnan Tilsin (1880), Urvastõ kihlkunnan Kärgulan (1881) ja Võro vallan (1885).

    Egäl sändsel üte külä seltsil oll’ uma põhikiri, liikmõ (ja liikmõmassu), vara ja raamadupidämine. Varustust ja toetust saadi ka mõisnige käest. Ku mdägi palama läts, sis aviti seldsi liikme kah’otulõ är kistuta.

    Ku Eesti edimäst kõrda vabas riigis sai, oll’ Võromaal 47 tulõkah’o avitamisõ seltsi ja säidse priitahtligõ pritsimiihi seltsi: Võrol (1867), Võõpson (1892), Antslan (1904), Rõugõn (1905), Kärgulan-Sulbin (1909), Mehikuurman (1910) ja Põlvan (1911). Pritsimiihi seldsi tetti suurõmba maanuka, mitte inämb üte külä pääle, nigu olli kah’otulõ avitamisõ seltsi.

    Pritsimehe riigi käest rahha es saa. Esi masti liikmõmassu ja ostõti hindäle vormirõiva. Ka saadu avvomärgi ostõti esi vällä. Pritsimehe olli ka kõva kultuuritegijä: näil olli puhkpilliorkõstri, laulukoori, näütetsõõri, raamadukogo.

    Rahha saadi ka pidokõrraldamisõga. Pidol mängse tandsus puhkpilliorkõstri ja rahvast oll’ kõgõ hulga. Riigipühhi aigu ja Eesti Vabariigi aastapääväl kõrraldi pritsimehe paraatõ, miä olli sama uhkõ nigu sõaväe ja Kaitsõliidu uma.

    Ku Vinne aig tull’, sis panti pritsimiihi seldsi kinni ja päält sõta tettü vahtsõ seldsi kistuti õnnõ kah’otuld.
    Parhilla omma priitahtligu pritsimehe jäl ummi seltse tegemän. Kõgõ inämb om inneskist helkämist nätä Rõugõn, kon egä aasta tetäs suur pritsimiihi pido ja pritsimehe käävä tarõst tarrõ tulõohutusõst kõnõlõman.

    Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin