Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
| | Ruitlasõ Olavi,
ülearvo tark | | | |
A mille, a mille? | | Ma olõ viimätsel aol pall’o filosoofiat ja matõmaatikat uurnu. Selle et ma tunnõ, et ei saa viil pall’ost arvo.
Ma ei nakka kõnõlõmagi tummõst ainõst vai Higgsi bosonist. Lihtsitki asjo ei taipa. Näütüses mille meesterahval hapõn kasus? Ja mõnõl naistõrahval kah.
Üts seletüs om, et hapõn kaits inemist, et liiva suuhtõ ei lääsi. A seo seletüse vasta om tuu, et tuust, ku inemine katõ jalaga kõndma opsõ, om joba veidükese aigu müüdä lännü. Inemise suu ei käü inämb maad piten. Ja hapõn ei olõ nii suurt muutust tähele pandnu ja mugu kasus? Kahtlanõ...
Tõnõ seletüs om, et hapõn ei kaidsa tuu iist, mis inemisele suuhtõ või minnä, a tuu iist, mis säält vällä või tulla. Häüsä iist. Sõna-häüsä iist kah. Mi tiiämi külh, et hapõn ulli juttu kinni ei piä. A luudus kah joht ülearvo tark ei olõ, timä tund häüsälõhna ja vaotas habõna kasumisõ nuppi…
Mille karva nõnan kasusõ? Ah? Et tatt habõnahe es tsilknu ja suust vällätulõva häüsäga segi es lännü? Ei usu, et luudus nii keerolist plaani vällä mõtõlda sutnu. Luudusõlõ miildüse lihtsä as’a....
Ja ei piä ka arvaminõ, et nõnakarva omma tuu jaos, et liiva nõnna sisse es lännü, selle et sõs kasunu inemisel hapõn suun kah... Keeroliidsi küsümüisi ei olõ vaia kavvõst otsi. Ukrainast vai Putini juhtkunnast. Egä Võro liinavalitsusõst.
Inemine esi omgi arvosaamalda küsümüs. Mille täl kangli all karva kasusõ? Sääl joht mulku ei olõ, kon liiv ja häüss hätä võisi tetä? Higi? Jah, a jala kah higistäse, a varbidõ vaihõl ei kasu määndsitki karvu? Esiki tuu om vällä nuhit, mille sebral triibu omma – mutukidõ segähüste ajamisõs –, a inemine vaht mitu miljonni aastat pääväle silmä, a UV-vastatsit pääväprille ei olõ luudus tälle tuugiperäst nõna pääle kükänü…
Mille meesterahvil pää pall’as läävä? Olõti ti nännü pal’ast pinni vai hobõst? Inne ku üleilma lämmämbäsminegi ja kasvumajagaasõ mano minnä, tulõ selges tetä, mille om inemisele sitmises papõrd vaia? Ainumanõ liik maailman, kiä om säändse sitmiskombõga.
Ja tulõ vällä uuri, kas seo om tagasi- vai edesiminek! Ma nakka arvamisõlõ jõudma, kaegõ hindäle otsa, et arvada om luudus inemiisiga lihtsäle halva nall’a tennü... |
|
|
|