| |  Uudissõ |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Hõragu Veevi tege kaalust maahavõtmisõ piltega lihtsambas.
Harju Ülle pilt | | | | 14. mahlakuu pääväl nakkas Eestin pääle süämenätäl | | Hõragu Veevi: liha ja kardokas paksus ei tii | | | Hõragu Veevi (69) and Võro haigõmajan nõvvo, kuis süäme- ja tsukruhaigusõst päsedä vai noidõga parõmbidõ toimõ tulla. Truksa medõe hindä päält om nätä, et võti om õigõ süümine ja liigutaminõ: Veevi olõ-i seoniaoni pidänü üttegi arstirohto pruukma.
Miä võrokõisi süämetervüse man murõt tege?
Kõgõ inämb iks kihäkaal: taa ei olõ epideemiä inämb, taa om hullõmb ku katastroof! Ütsä-aastanõ lats kaald 90 killo, 13–14aastanõ 160 killo!
Ku ma naksi 15 aastat tagasi inemiisile nõvvo andma, sis oll’ mul kaal kooni 100 killo. Sis tull’ tuust puudu, ostsõ 130 kilo võtva kaalu, sai mõni aasta tüüd tetä, sis ostsõ säändse, miä näütäs 150 killo. No om mul 200 kilo kaal tan põrmandu pääl ja ussõst ast sisse miis, kes kaald 240 killo!
Ku süä piät üllen hoitma sadat killo rohkõmb ku vaia, sis säält tulõvagi süämehaigusõ.
Vahtsõ uurmisõ perrä om egä kolmas Eesti inemine ülearvo paks. Mille?
Inemise söövä väega pall’o rämpsu. Söövä paki kardokakrõpsõ kõrraga är ja tahtva viil, selle et sinnä om sisse pantu ainit, mis ei söödä inemise rakkõ.
Ku pall’o ostõtas kompvekke! Kats sokolaadikompvekki om kolmandik päävätsest söögitarvidusõst, 530 kalorit. A mõni ütles, et timä süü Kalõvipoja sokolaadi kõrraga är! Kõrralik praat – kardokas, liha, salat, leib, piim – om õnnõ 350 kalorit.
Süsivesigu omma päämise, mis kaalu ja veretsukõrd mõotasõ. Lihha ja piimä piässi süümä viis killo, a näütüses viis saiakõist är süvvä om nal’aasi! Ubinidõga piät kah ette kaema: üts upin tähendäs supiluidsatäüt tsukõrd. Õdagu külh ei taso kümmet ubinat är süvvä, lõika parõmb üts upin kümnes jupis ja om sama tunnõ.
Midä ülekaalulinõ inemine kõgõ sakõmbidõ tege: hummogu ei süü midägi, juu õnnõ kruusi kohvi. Õdagu süvväs jäl kõtt väega täüs. Massalõ ja maolõ tege sääne asi haigõt: istusõ tan gastroskoobi ussõ takan.
No ei tii kiäki inämb rassõt tüüd, autoga sõidõtas ussõst ussõni. Latsõ sõitva paar kilomiitret bussiga kuuli – no pühä jummal!
Midä piässi sis süümä?
Iks nigu vanastõ: kardokas, suust, kardoka-suurmapudõr, mulgikapstas, leib, õigõ piim, mitte tuu 2,5%! Vanastõ süüdi tsialihha, suurmapudru sisse panti pekitükü ja mitte kiäki es olõ paks. Tsiarasv om inemisele kõgõ parõmb rasv! Ma praadi panni pääl läbikasunut lihha ja süü tuu kõrraga är kah. No ei tulõ kaal tollõst! Ja midä sakõmbidõ söömi veidü kõrraga, tuud parõmbidõ mi tuu söögi är pruugimi.
Kiä tulõva ti mano nõvvo küsümä?
Naasõ tulõva iks esi kah, miihi ja latsi saatva päämidselt tohtri.
Ma olõ tennü oppusõ häste lihtsäs – olõ esi kah nii laisk, et ei viisi süüki kõik aig üle kaalu ja kalorit lukõ. Rehkendüs käü tükü perrä.
Kümnest katsal inemisel lätt kaalu maahavõtminõ väega ilostõ, a katõl om rassõ.
Mõni om ütelnü, et kirotagõ määnegi tablett, miä kihäkaalu alla võtt. A säänest tabletti ei olõ olõman!
Vai ku küsü, mis murõ om, sis ütles, et timäl ei olõ murõt, tohtril om. Viskas paprõ ette: kae, perearst kirot’ taha midägi! Kõrra käü ja sis kaos är.
A sis tulõ paari aasta peräst ja pisara juuskva: mullõ panti insuliin pääle, ma piät süstmä nakkama! Sis ikõmi kuun, et tuud olõs võinu är hoita: kõtunääre tege insuliini ja ku tuu pääl om perädü rasvakiht, sis tuu ei lasõ nii pall’o insuliini tetä, ku vaia om.
Üts 40aastanõ miis kutsõ, et tulõ kodo, tii mullõ täpsele tuu ports süvvä, mis ma süvvä või. Sändsit kutsmiisi om pall’o, a no ma ei jõvva tuud tetä. Parhilla märgimi haigõmajaga, et võissi tetä sändse teenüsse, et inemine saa uma raha iist nätäl aigu haigõmajan olla ja ma kae timä söögi üle. Haigõmajan saa jo ujoda ja võimõlda kah. Huviliidsi om hulga.
Midä arvati mao väikumbas lõikamisõst?
Inemise arvasõ, et puul mako võetas är ja ommaki murrõ kaonu. A ku inne ei olõ määnestki oppust tettü, kuis edesi süvvä, sis või inemine hindä mao lahki süvvä – ei olõ harinu tõistmuudu süümä.
Ja kiä om mu man är käünü, tuu inämb lõikusõlõ ei tüki. Egä lõikus om oht: või tulla tromb ja su päävä omma loedu.
Millest pääle naada, ku tahat tervembäs saia?
Kõgõpäält kae, ku suur su vüükotus om: naasõl om norm 82 cm ja mehel 102. Normkaal om pikkus miinus sada. Ku esi ei saa kaalust allavõtmisõga toimõ, sis ma avita ja tuu ei massa mitte midägi. Eski visiiditassu ei olõ!
Viil piäs riik appi tulõma, et tuud võlssreklaami nii pall’o es olnu. Tsukruasõndaja piässi poodist är kaoma. Näütüses aspartaan tekütäs vähki ja tsurk immuunsüsteemi. Vitamiine kah ei olõ vaia ei suurilõ ei latsilõ. Tablette ülearvo pruukminõ om kah halv: perrämõtlõmalda pantas noid pääle.
Trenn?
Suurõ kaaluga inemine es tohtnu jõutrenni tetä, süä või üles üteldä. Tuu «Kaalust alla!» saadõ om hirmsa. Nuu inemise perän kannatasõ. Parõmb kõnni kats-kolm kilomiitret. Suvõl võissi pall’o ujoda.
Mõni ütles, et om nii vana, et nigunii olõ-i inämb millestki kassu.
Vana om kolm päivä pääle surma! Inemise kopsu lupasõ ellä 120 aastat. Mi mõtlõmi väega varra, et olõmi vana, ja lasõmi hindä käest är.
Küsse Harju Ülle |
|
|
|
