| |  Uudissõ |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| 21.04. om Kaika Laine edimäne surma-aastapäiv | | | | Kaika Laine mälestüses | | | 40 aastat tagasi oll’ mu sõsar Tagulan mehel. Täl oll’ ämm kah. Ütel pääväl tull’ tä immä appi kutsma, et ämm om är koolnu. Vaia oll’ kuulnu rõivilõ panda ja lautsilõ säädi.
Mõnõ ao peräst pääle matussit imä ütel’, et täl om tõnõ kints tävveste tuim. Tsuska vai nõglaga, midägi ei tunnõ. Esi sellet’, et tä pell’äs väega kuulnut ja rõivilõ pandmisõ aigu oll’ kuulnu tälle pussu lasknu. Tä oll’ õkva tundnu, et õhk oll’ vasta kintsu tulnu.
Ma olli tuul aol pall’u käünü Kaika Laine man. Kül imma veenü ja tõisi külä inemiisi kah. Sõitsõ sõs Laine poolõ nõvvu küsümä. Tä opas’, midä tetä. Ma es tohe toda kellelegi kõnõlda, imäle ammuki mitte.
Nigu tä kässe, võtsõ üten purgikõsõ tsiarasvaga ja sõitsõ vahtsõst Kaikalõ.
Tä kässe mul minnä sinnä havva pääle, kohe tuu kuulnu oll’ matõtu. Sõitsõ Nissi kerigu manu ja sääl üle tii oll’gi surnuaid. Üttegi inemist es paistu surnuaial olõvat.
Matussil ma olli käünü ja tiidse, kon tuu haud om. Võtsõ peoga tsipa mulda kääpä päält topsi sisse, asõmõlõ panni vaskkopigu, nigu Laine oll’ käsknü. Är minnen es lupa tä mul taadõ kaia, pidi kipõstõ haudu mant är minemä.
Mul ei olõ elu seen nii suurt hirmu olnu, ku säält vällä tullõn. Kõik aig oll’ tunnõ, et kiäki võtt õkva mul takast kinni. Ku ma autodõ istsõ, tundsõ, et olli üleni likõ.
Vei tuu mulla Laine kätte. Tä läts’ mulla- ja tsiarasvatopsõga tõistõ tarrõ. Oll’ sääl tsipa aigu, tõi mullõ rasvatopsi tagasi ja kässe imäle viiä. Toda tä lubasi imäle üteldä, et Laine käest saad rohi. Kässe tuuga kintsu määri.
Kotun andsõ potsigu imäle. Mõni aig läts’ müüdä, ku imä ütel’, et kints ei olõki inämp tuim.
Laine, ku sa säält pilve päält seod loet, är mu pääle pahandagu. Sa olt mullõ ja mu umatsilõ väega pall’u hääd tennü. Aituma sullõ sinnä korgõlõ takkaperrä.
Terä Terje, Urvastõ khk |
|
|
|
