| |  Uudissõ |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Laheda muti omma nal’akuul huun | | | Harju Ülle
«Inemiisile miildüs ja mi annami tuld – kiäki piät jo nall’a tegemä!» omma kimmä Laheda muti Põlva kihlkunnast Laheda vallast.
Nal’akuu om muttõ jaos kipõ aig. Riidi teivä nä vigurit uma Vana-Koiola rahvamaja lava pääl. Puulpäävä sõidi muti Järvamaalõ Väätsa rahvamajja huumoripääväle «Maamees muigab» mängmä uma juhendaja Meltsa Mareti tükkü «Gripivahtsiin».
Tuu tükü iist saiva Laheda Muti huumoripääväl kõgõ parõmba estraadikava preemiä ja valiti viil päältkaejidõ lemmikus kah.
A ku muti rõiva säläst viskasõ, sis tulõva rõividõ alt vällä hoobis mehe. Nuu omma Vana-Koiola kultuurimaja juht Määri Andres (41), palkmaiu ragoja Rammuli Jaan (56) ja Tilsi latsikodo majandusjuhataja Vestla Toomas (47).
Naistõrahvit omma nal’amehe mängnü joba kuus aastakka. Edimält teivä mehe perrä blondiinõ, a sõs märksevä, et muttõ om iks põnõvamb mängi.
Laheda Muti omma esinemän käünü mitmõn Eesti nukan. Kõgõ suurõmba rahva iin olli nä suvõl Umal Pidol.
«Egäl puul om väega häste vasta võetu: läät hää tujoga ja viil parõmba tujoga tulõt tagasi,» ütles Määri Andres. «Mi olõmi elon kah joba mitmõsugudsõ loomu, kaalu ja pikkusõga, tuust tulõ egäl mutil uma olõk.»
Anni ehk Andres om kõgõ käpemb mutt: tä püüd tõisi kõgõ üten haarda ja üts timä ettevõtminõ om meeletümb ku tõnõ.
Senni ehk Jaan om suur, haigõ jalaga ja vähä rummal.
Tooni ehk Toomas om torisõja. «Iks mille nii ja mille naa, mille nii kipõstõ ja mille nii aigladsõlt,» muhelõs tä esi.
Toomas tunnistas, et om mehenä kah sääne: «No vahepääl iks kargas süä täüs, proovitegemise man kah. Ma tükü sääne latsõsuu olõma, ütle är, mis arva, ja tuu tõisilõ ei miildü tõnõkõrd.»
«A põssatami är ja omgi kõik, tüllü olõ-i mi viil lännü,» ütles Jaan mano.
Tervüs om kõgõ kuumõmb teema
Muti omma muidoki kõva küläkellä ja ette võtnu kõik teema, miä inemiisile kõrda läävä.
Kõgõ kuumõmb teema om muidoki tervüs. Muti omma aeroobikat tennü, käünü «Kevadtormi» oppusõl, üüklubin ja tahtnu Ridali linnupääväl lindama minnä. Jalgpalli EMi aigu mängse muti jalgpalli, euro tulõmisõ aigu visksi tuu üle nall’a. Juttu om olnu massinist, poodi man ja reisu pääl käümisest, teemas omma olnu jõulu ja valimisõ.
Mis om kõgõ inämb rahvast naarutanu? «No tuu ubinapurk, mis om periselt olnu Senni kusõpurk,» tunnistas Andres. «Senni pakk meile ubinit, noid söömi egäüts ummamuudu ja kuis sis tuu hiitümine om, ku kusõpurgist teedä saami...»
Tabletisüümisega saa kah kõgõ nall’a. «Esi kah ei tiiä, kohe jutuga lõpus vällä jõvvat!» om Toomassõ jutu perrä egän mängmisen paras sorts improvisatsiooni.
Tooni tands ei jätä rahvast kah kunagi külmäs, olku tuu «Luiki järv» vai Buranovo paabadõ euro-tands. Kimmäs nummõr om ka Anni räpp tuu pido teemal, kon muti üles astva.
«Ilvesse Evelini kleiti teimi perrä pitskardinast, rahvalõ jälki miildü,» om Toomas rahul.
Häid mutirõivit piät takan ajama
Hüvvi mutirõividõ saaminõ om umaette oopõr. Toomas ja Jaan omma nii kuraasi täüs, et käävä esi kah pulstipuutõn rõnnahoitjit ja pruntsõ pruuvman.
Mehe ei suta naaru kinni pitä, ku tulõtasõ miilde, mändse näoga müüjä näid kaenu omma. «Ku ündrikku ostsõ, sis müüjä naarsõ mu ümbre nii, et vähä es olõ.Nä es usu, et ma hindä jaos osta,» seletäs Toomas.
Ku Jaan rõnnahoitjat valisi, sis uursõva müüjä: «Ku suur tuu naanõ sul lõpus koton om?»
Õnnõ Andres olõ-i viil julgunu esi pulstipuuti minnä. Meltsa Maret om tälle iks rõivamurrõ man appi tulnu. «Maret om mi trupi hing, pia kõiki tekste autor ja ülepää väega tähtsä inemine mi jaos,» kitt’ Määri Andres.
Kiä taht Laheda muttõ lava pääl nätä, sis edimäne võimalus tuus om Setomaal – volbriõdagu (30.04.) Verskan.
Kuu ao peräst, 9. lehekuu pääväl astusõ Laheda muti üles ka Laheda valla laulu- ja tandsupääväl. Valla jaanipidol saa näid kah nätä ja suvõ kõgõ suurõmb ülesastminõ tulõ 19.07. Harmoonika lõõdsapidol Põlvan. | | | | Laheda muti Vestla Toomas (kural), Määri Andres ja Rammuli Jaan jahvatasõ ummi lõuguga kõik ilmaelo läbi.
Harju Ülle pilt | | | | Tõsõ Laheda muttõst | | | Tartese Heino, lõõdsakuning:
Väega hää, et mi kandin sändse nal’amehe omma. Olõmi näidega eski tuuri pääl käünü. Laheda muti tegevä sändsit häid tabavit klippe. Nä klapva mika, lõõdsamiihiga, häste kokko. Näide nal’a omma sama lihtsä ja maarahvalõ vastavõetava nigu lõõdsamäng!
Tagamõtsa Tarmo, kolmanda Uma Pido lavastaja:
Mille nä mullõ miildüse: nä kõlasõ nigu mõni hää raadio, midä om hää kullõlda, ku umma mutti man ei olõ. Vällänägemist ma kül vähä kõpitsõnu, selle et mullõ karvuga muti ei miildü. Muido, las minnä! Ja lõpõtusõs. Muttõl om tõtõ takan. Kaegõ, et kiäki näile ja näide ala ei jää! Ma Umast Pidost tiiä. |
|
|
|
