Nummõr' 75
Jürikuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Märke om rassõ saia
  •  
  • Saatõ rändäse Parmu nukast Koiva viirde
  •  
  • Vanast Võromaast võrokõisi jutu perrä
  •  
  • Suvõülikuul' Vana-Koiolan
  •  
  • Põlvan tulõ tandsupido
  • Elo
     
  • Kadajatolm om tervüses
  •  
  • Tal'na Võro selts' uut nuuri
  •  
  • Jüvä um alalõ
  • Märgotus
     
  • Võro vurdsust
  •  
  • Palo Kalev: sport' om kõgõ parõmb kasvatus!
  • Kirä
    Kagahiiq
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Setokõisi vahtsõlt ärtrükidü laulu
      
     
      
    Kõik' Võro ja Põlva maakunna kooli ja raamadukogo saava pia leeloantoloogia edimädse osa, setokõisi laulõ tekste raamadu, midä viil 20 aastakka tagasi Setomaal vajja es olõ.

    Raamadu tegijä, rahvaluulõtiidläne Hao Paul ütel', et viil 20 aastakka tagasi andsõ seto uma laulu suust suuhtõ edesi, määtsiidki ärtrükütüid leelotekste vajja es olõ. Parhilla om põlv'kundõ side kakkõnu.

    Sjoo raamat om mõtõld kõgõ inne setokõisi hindi jaos, toonitas Hao Paul antoloogia algusan. Antoloogia (valimik) tull' tetä tuu peräst, et kiä jõud näütes leigotamisõ laulõ üle 300 variandsi vällä anda. Valimigu mõtõ om peri jo 1980. aastiist, ku Tarto Ülikooli rahvaluulõtiidüse suurõ mehe Laugaste Eduard ja Kolga Udo viil elli.

    Edimält pand' väega hüäste leelo kirja Hurda Jakob, kinka «Setokõisi laulu» ilmusiva kolmõn jaon 1904., 1906. ja 1907. aastal. Minevä aasta sai edimädse osa ilmumisõst 100 aastakka. Tuul puhul tull'gi trüküst vahtsõ leeloantoloogia edimäne raamat.

    Ku jutustavidõ laulõ osa om «Setokõisi laulõn» väega illos, sõs laulumängõ ja latsilaulõ om tsipakõnõ vähä. Pulmalaulõ om Hurdal küländ, a vaihõpääl om üles korjat viil kats' kõrda inämp pulmalaulõ motiivõ. Pulmalaulõ tävvendüs tulõ Hao Pauli sõnno perrä leeloantoloogia tõsõn raamatun.

    Verska Gümnaasiummi umakultuuritunni oppaja Vabarna Maret ütel', et latsõ näil laulva külh. Es'ki nii, et üts' ütles ette ja tõsõ perrä. Nii laulõti ilda aigu sügüsä- ja talvõlaulõ. «A tuud saa-i nõuda, et võtkõ määnegi pikk' laulutekst' ette ja lugõgõ läbi. Sõs piät iks joba tiidlik huvi olõma,» löüd Vabarna Maret. Verska umakultuuriringi tunnin käävä 2.–11. klassi latsõ. Umakultuuriringin om latsi paarikümne ümbre.

    Allasõ Tiia
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Täämbä viil saa vannu inemiisi käest kiilt ja kultuuri ammuta, hummõn' või olla joba ilda.

    Saatõ «Piiri pääl» tegijä soovitasõ ummi vanavanõmbidõga inämb juttu aia (ETV)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!