Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| |
|
|
Kodu Järvamaal, süämen Võrumaa | | Soka Hennu kokku pant raamat «Mälestusi teekonnalt Järvamaale» kõnõlõs võrukõisi elust Eestimaa süämen. Võrukõsõ lätsi pakku sõa jalust vai pääle sõta kiusajidõ iist. Sünnüpaigast är vei ka tüükotus vai armastus.
Raamatun om halusit mälestüisi: kiudutaminõ ja kannatusõ võimumiihi ülekohtu peräst. Om kirivit elupilte: eederi juuminõ Haanin pääle sanna. Lubjavilte ja puhvaikaga vinne naasõ undsi platsi pääl Stalini leinaraamin pildi man Võrun nii kõvva, et kavvõlõ oll’ kuulda.
Autoridõ hulgan jäi silmä tutvit: aokiränik Roodi Ülo ja kuulmeistri Milistveri (Palo) Eda. Ansbergi Ülo nimi om miilde jäänü koolialmanahhist «Lauluisa radadel».
Ku jõudsõ Puusepä Ljudmilla mälehtüisi mano ja perrepilti kai, sis sai arru: taa om jo Muromõtsa Miila! Timäga olli üten Võrusuu latsiaian, kon oll’ kasvatajas Miila imä Niina.
Vahtsõ-Antslast peri Toomsalu (Rannakivi) Ilse jutust tulli tutva kotussõ silmi ette: Kuldri risttii ja Halleri maja sääl, Kuldri verrev koolimaja... Latsõn olõ ma sinnä kanti, mu vanaima-vanaesä elupaika jätnü tuhandit jalajälgi.
Järva võrukõsõ omma hindäga mälestüisin üten veenü Võrumaa luudusõ ja kalli inemise. Latsõpõlvõst tutva võru keele.
Paidõn sündünü, a juuri perrä võrukõnõ Saaristi Tiiu kirotas, kuis tä koolitütrigun viguri peräst järvakilõ «tundmalda kiilt» pruuksõ. «Mille kuradiga ma mõsõ, ku pürsti olõ-i,» tsähväs’ tä oppajalõ, ku tuu nurisi, et klass ei olõ küländ puhas...
Seon raamatun om Ilse kirutadu kolm võrukiilset nal’ajutukõist.
Valpri Liina | | |
|
|
|