Nummõr' 305 Urbõkuu 25. päiv 2014 TOIMÕNDUS UMA LEHE TELMINE PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam) ARHIIV Pääleht   Tulõ uma mõtsapido Uudissõ   Võrokõsõ kott sai korgõ avvohinna   Uma söögimeistri tekk’ tsigahää tordi   Katsas küläpillimiihi päiv Oravil   Sännän tulõ luulõlugõmisõ päiv Märgotus   Imä viie latsõga Tsiberin   Kiri Elo   Lustlik näütemängupäiv Puigal   10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata   Kodu Järvamaal, süämen Võrumaa Juhtkiri Vana pilt kõnõlõs Ruitlase jutt Perämine külg   Noorõ Burkova mõtsapunkti saekaadrin 1950. aastidõ edeotsan. Häält puult edimäne om Gailiti Elvi. Võromaa muusõumi pilt   Kiudutamisõst pilte es tetä   Täämbä 65 aastat tagasi oll’ hirmsa päiv inämb ku 20 000 Eestimaa inemisele, kedä uutsõ iin pikk tii Tsiberihe. 1949. aasta 25. urbõkuu kiudutamisõst om vällä tulnu raamatit ja kõnõldu mälehtüisi, a pilte piaaigu olõ-i. Võromaalt Kasaritsa vallast peri Gailiti Elvi tsehkendüse omma vähädse pildi kiudutamisõst Võromaal. Kirämehe Gailiti Augusti veletütär Elvi kiudutõdi Tsiberihe Võro keskkooli lõpuklassist. Tsiberi-tii pääl tsehkend’ tä uma kunstnigukäega pildikeisi. Tsiberin saigi näiost kunstnik: 1955. aastal sai tä opma Irkutski kunstikuuli. Ku Elvi katõ aasta peräst kodo tull’, opsõ tä Tarto kunstikoolin ja Eesti riiklikun kunstiinstituudin maaljas. Timäst sai kunstioppaja. Elvi kiudutamisõ-tsehkendüisi näkk’ kiudutamisõ uurja Sissasi Hans joba Tsiberin, ku käve Burkova küläkesen eestläisil külän. Elvi veli Evald oll’ timä klassiveli. 23 tsehkendüst ilmu Sissasi Hansu raamatun «Meenutused». Kah’os kunstnik esi tuud inämb es näe: tä kuuli inne raamadu trüküst vällätulõmist, 1990. aastaga edimädsel pääväl. Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja   Üts Gailiti Elvi tsehkendüisist kiudutamisõ kotsilõ. Võromaa muusõumi pilt   Uma Lehe 300. numbri nupumäng   „Tagamõtsa” ETV-n   Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm       Uma Internetin