Nummõr' 305
Urbõkuu 25. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Tulõ uma mõtsapido
  • Uudissõ
     
  • Võrokõsõ kott sai korgõ avvohinna
  •  
  • Uma söögimeistri tekk’ tsigahää tordi
  •  
  • Katsas küläpillimiihi päiv Oravil
  •  
  • Sännän tulõ luulõlugõmisõ päiv
  • Märgotus
     
  • Imä viie latsõga Tsiberin
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Lustlik näütemängupäiv Puigal
  •  
  • 10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata
  •  
  • Kodu Järvamaal, süämen Võrumaa
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Platsi Liiso tsehkendüs
     
    Kotimehe saatuslik essümine
     
    Esä läts’ päält sõta kotust Urvastõ kandist Kassi küläst Kohtla-Järvele kaivandustõ tüüle, nigu pall’u Võrumaa mehe. Kaivandusõn sai tsipakõsõ inämb rahha tiini, et peret süütä.

    Imä käve essä Kohtla-Järvele kaema, tuu tähend’ pikkä rongisõitu ja tõsõ rongi uutmist Tapal.

    Pikä sõidu pääl juhtu egäsugutsit asju. Tuudaigu, 1946.–1947. aastal, vidi maainemise liina sugulaisilõ pall’u söögikraami: jahhu, suurmit ja muud. Liinan oll’ sis vaesus suur. Rongi olli täüs suuri söögikompsõga maainemiisi. A tuust söögikraamist võti uma jao ka kotimehe – nii kutsuti vargit, kes rongin suikma jäänü inemise kotist söögikraami varastiva. Inemise hoitsõ külh ummi kompsõ kõvastõ kinni, a kotimehil olli peopesän raamiga žileti: noidõga lõigati koti purus ja lasti mulgust söögikraamil umma kotti sata. Esieränis hää oll’ niimuudu jahhu tassakõistõ umma kotti laskõ.

    Ütskõrd kai kotimiis, et vanamutikõnõ maka, suur komps üsän. Tä läts’ manu ja tõmmas’ žiletiga kotinuka purus. A kotin es olõki jahu, nigu kotimiis arvas’, oll’ hoobis tsiapõrss, kes üten pernaasõga rahulikult magasi.

    Ku sis terräv žilett põrsa tagaotsa verele tõmmas, oll’ rong kõrraga hirmsat põrsakissa täüs. Tõsõ rongisõitja rabasi pätist kinni ja niimuudu seo kotimiis vahelõ jäigi.

    Vaiksaarõ Tõnu
    Urvastõ khk
     
    Oi, elokõist Räpinäl Venne ao edeotsah!
     
    Mu esäkodo oll’ Räpinäl õkva inneskidse vallamaja kõrval. Ku tull’ vägüse Venne aig, nimmati tuu ümbre täitevkomiteest (TK). Nii oll’ mi perrel valitsus õkva käe-jala man.

    Väega tähtsä miis oll’ partorg, Vinnemaalt tulno eestläne Haugas. Kortõr oll’ näil õkva kolmõ tiiharo veereh postkontore pääl.

    Pühapäävite kävevä kavõmbest küllist inemise Räpinä kerkohe, kas jalaga vai hobõsõga. Partorg saisõ tii veereh ja valitse, kes nuu kerkohkäüjä ommava. Õkva sõimas’ ja ähvärd’ inemiise.

    Tedä peläte, a tõist tiid kodo poolõ es olõ. Ütekõrra ütel’ Kodosaarõ Riks, et tä tege Haugassõlõ tsärro. Täl oll’ hää huumoremiil ja näütlemiseannõ kah. Tegige sõs hinnäst joodikost. Kapõrd’ partorgi mano, võtt’ ümbre kaala kinne ja ütel’: «Ma saa arvo külh su vinne keelest, sa tahat minno purjo juuta! Olkõ sõs!»

    Miis hiitö är, tõugas’ Riksi minemä ja läts’ kodo. Inämp es tulõ kerkoliise haukma.

    Partorgi naasõl oll’ kits, kedä tä maja takah aiamaal süüt’ ja ketit’. Ega mi tuul kõrral es olõ kitsõga harino, meil olliva laudah lehmä. Toolõ kitsõlõ tette viil laulgi: «Kultuur on kõrgel tasemel, kits laudas lehma asemel.»

    Mu miis Valdo tegi kõrvalmajah remonte, kohe pidi haigõmaja tulõma. Tä värvse kitsõl sarvõkõsõ punatsõst ja tipsõ karva takjakukkõ täüs. Ku sõs partorgi naanõ kitsõ nägi, nakas’ rüükmä ja vinne keeli sõimama: «Kto delal, kto delal?!» Ega kiäke Valdot är es anna, naaro oll’ küllält!

    Pääle sõta kävevä Eestimaal suurõ kamba Vennemaalõ tulnoid poiskõise. Näid kutsute kotipoistõst. Varasteva ja sandeva süvvä, olliva jo kodolda ja näläh.

    Imä mul andsõ nääle iks süvvä, tä mõistsõ vinne kiilt kõnõlda. Ütskõrd saatsõ poistõkamba vallasanna, et saava sääl hinnäst mõskõ peräst tõisi ja om lämmi maada kah.

    Olliva peris viisaga latsõ. Pühäpäävä hummogo tulliva meele hoovi pääle ja nakseva puid lahkma ja riita pandma. Kuurma oll’ õkva tuudo. Imä külh kiild’ näid, a ütlevä, et nä tahtva meid tennädä.

    Iispäävä tulte ja kutsute imä partorgi mano. Hiitüme, et mis sõs nüüt vallalõ om. Partorg nakas’ sõimama, et olõmi kurade kulako ja pruugimi võõrast tüüjõudo. Mi kotus ollõv muial!

    Ei tiiä, kost imäle julgust tull’, tä ütel’, et suur riik võitsõ sõa, a ummi latse ei jõvva süütä. «Ega ma es käse näil puid lahko, nimä olliva tenoligu kõtutävve söögi iist ja mõtleva esi minno avita. Latsil piässe olõma riigi puult elämispaik ja süük, niimuudo kasvatõdas vargit. Meil vanastõ külh säänest ello es olõ!»

    Partorg pomise midäge ja saatsõ imä tulõma. Meil oll’ hulga aigo hirm nahah, et es tiiä, mis edesi tulõ. Õnnõst jätete rahulõ, ime külh.

    Tõõnõ tähtsä miis oll’ TK esimiis, kah Vinnemaa «jeestläne». Kõnõl’ peris võro kiilt vinne aktsendiga. Nimi oll’ Mõtus, a kutsute rohkõmp ristinime perrä Ruudost. Haridust es olõ täl vast muud ku parteiline. Kirätüü tegi sekretäär.

    Räpinäh oll’ kaupmiis Loderavval väikene limmonaadivabrikokõnõ umah kõrvalhuunõh. Ku mi latsõkõsõ olle, käveme kaemah, kuis tuud hääd juuke tetäs. Ante kopsikoga pruuve kah. Täitevkomitee aigo võete huunõ käest, a juuke tahete edese tetä.

    Kõrd oll’ vaia pudõlimõskjat. Avaldusõ andsõ maja üüriline Simula Maali. Mõtusõ Ruudo ütel’ sekretärile: «Kirota komisjonilõ niimuudo: teedä om, et Maali eläs kängsep Rammoga üteh, määnestke poliitilist tegemist ei olõ ilmotano, pudõlimõskjast käüse külh!»

    Kingissepä kolhoose tull’ pahandus: mito vas’kat lõppeva är. Ruudo oll’ kah as’aga kursih ja ütel’: «Mis tetä, meil Vinnemaal kah lõppeva. Kül näid jääse iks järge kah!»

    Ma olle Ruudo aigo varomisstatistik. Tähtsä ammõt, pidi arvõt pidämä tallõ üle, kellel ku pall’o vaia normõ massa: vili, liha, piim, kartol, kanamuna ja mõtsatüü hobõsõga kah viil.

    Olliva viil kats varomisvolinikko, kellele anti egä hummogo käsk kätte, kohe pidivä minemä masmist nõudma.

    Talomehe kõnõli, et ku nä tallo tulliva, naate uurma, misperäst ei massõta, hirmutõdi vangimajaga. Ku süvvä ja pudõlit es pakuta, lubate kotostke vällä saata. Õdagost olliva parajalõ viinadsõ ja päälekaibaja.

    Normi olliva perätült vägevä, masminõ üle jõu, nii pidige kolhoose minemä ja eläjä ja maage är anma.

    Oi elo, mis oll’ sis, inne 1950. aastat!

    Pärnastõ Leida
    Räpinä khk
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Lumivalgõkõnõ pritsimehes

    Vinne aigu käve aolehe tegemine väega tõistmuudu. Osa matõrjaalõ saat’ ETA, muu hulgan ka metallklišee pilte trükmises. Mano oll’ pant ärtõmmõ pildist ja tekst.

    Kõik läts’ laabsalõ, nika ku leht sai ütel pääväl pildi tulõtõrjõoppusõ kotsilõ Valga rajoonin.

    Ku leht oll’ är trükit, tull’ vällä, et pildi pääl olli Lumivalgõkõnõ ja säidse päkätsit, a pildiallkiri selet’, kuis Valga rajooni pritsimehe lektorit kullõsõ.
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin