Nummõr' 305
Urbõkuu 25. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Tulõ uma mõtsapido
  • Uudissõ
     
  • Võrokõsõ kott sai korgõ avvohinna
  •  
  • Uma söögimeistri tekk’ tsigahää tordi
  •  
  • Katsas küläpillimiihi päiv Oravil
  •  
  • Sännän tulõ luulõlugõmisõ päiv
  • Märgotus
     
  • Imä viie latsõga Tsiberin
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Lustlik näütemängupäiv Puigal
  •  
  • 10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata
  •  
  • Kodu Järvamaal, süämen Võrumaa
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    päältkaeja
     
      
    Silma vallalõ!
     
    Alosta vällävõttõga Etkäri kõnnõst, mille tä pidi Vinne välisministeeriümi diplomaatia akadeemiän. Tä ütel’ täpsele nii: «Tõnõ ilmasõda kuun kõiki protsesse ni okupatsiooniga ei olõ mõotanu Eesti rahvastikku nii hirmsahe, ku tuud om tennü pikäaignõ hääpoolinõ-liberaalnõ juhtminõ. 20 aasta joosul om Eesti kaotanu suurõ osa umast elänikkunnast.»

    Ja tõnõ välläütlemine säältsamast: «Või-olla ti mäletäti, et 1970. aastal plaansõ ka Nikita Sergejevitš Hruštšov massulda ütistranspordi tetä. A vot meil õnnistu seo mõtõ ello viiä, kuigi 40 aastat läts’ aigu.»

    Ma usu, et no ku Etkäril aoluulinõ iinkujo leütü om, om selge, et tä vii ka ülejäänü Hruštšovi plaani ello.

    Lähembä mõnõ aasta joosul lätt maisikasvatamisõs. Mi kõik tiiämi terminit «Hruštšovi sula». Tal’nan om ilmselgele joba «Etkäri sula»: kaartõveere tsilgusõ ja om põhjust pelädä, et tuu käügin lätt Hruštšovi puult maaha pantu mais lõpus ka kasuma.

    Hruštšovi kiriväst elost om viil teedä, et 1960. aastal, ku tä käve ÜRO pääassambleen, võtt’ tä kängä jalast ja pesse tuuga vasta kõnnõpulti.

    Ku Etkär Vinne välisministeeriümi diplomaatia akadeemiän kõnõt pidi, jäi täl käng jalga. A ku tä piässi europarlamendi iin kõnnõpukki päsemä, sis ma usu, ei suta tä kiusatusõlõ vasta pitä.

    Etkär kirotas Nõvvokogo aost peri maahajäämise tõisi eräkundõ tegemäldäjätmiisi arvõlõ. Et nii hulga inemiisi om vällämaalõ tüüle lännü, tuun om timä sõnno perrä süüdü hääpoolinõ poliitiga.

    Tollõ ja kiudutamisõ vaihõlõ võrdusmärgi pandminõ ei olõ timä jaos küsümüs. Umma Talliina, kõgõ suurõmbat maapiirkundõ tühästegijät, tä muidoki ei nimma.

    Kommunismi vahtsõnõ Hruštšov ehitämä ei nakka, ao omma muutunu. Oligarhõ ja kupõrnaatridõ süstem om tegüsämb.

    Parhilla ost Vinnemaa timä kaudu Eestimaad kokko, Keskeräkunna valijidõ kaudu näütüses. Tuuga omma kaudsõn mõttõn Vinne väe ja baasi meil joba otsapiten seen. Oodami parlamendivalimisõ är ja sõs nakkami referendumit uutma? Ma ei tiiä, midä kapo mõtlõs vai uut. Et kuna Etkär maisi kasvatama nakkas vai? Vinne Hruštšov lõpõt’ uma päävä kodoarestin. Mis mi uma Nikitaga teemi?
     
    Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
    „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
     
     
     
    Uma Internetin