 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Pelisaarõ Georg luut, et no naatas Põlvan inämb haridusõ sisust, mitte huunist kõnõlõma.
Harju Ülle pilt | | | | Pelisaarõ Georg: Põlvah olku hää tasõmõga ja ummamuudu kuul! | | | Hummõn, 12. urbõkuu pääväl otsustas Põlva vallavolikogo Põlva kooliharidusõ tulõvigu üle. Põlva vallavanõmb Pelisaarõ Georg (55) märk, et vaiõlus huunidõ ja näide asukotussidõ üle piät är lõppõma, et saasi naada märkmä haridusõ sisu pääle.
Määne om ti uma nägemine, määnestmuudu olõssi kõgõ parõmb Põlva haridusello ümbre kõrralda?
Mullõ hindäle om olno süämelähküne tuu mõtõ, et panõsi gümnaasiumi sinnä, koh om Põlva keskkuul. Kerko mano om nii säält ku Põlva ütisgümnaasiumi mant piaaigu ütepall’o maad.
Hää olõsi, ku algkooli olõsi üts üteh ja tõnõ tõõsõh liinanukah. A nii rikka mi ei olõ.
Mamastõ kuul om häste ehtitet ja nii uhkõt hoonõt olõ-i vast terveh Euroopah muial. Tuu om ehitet väikeisi latsi jaos ja sääl võissi oppi terve valla 1.–3. klassi latsõ.
Gümnaasiumihuunõhe piässi tulõma põhikuul. Eräle olõssi 4.–6. ja 7.–9. klass.
Gümnaasium olno tsipakõnõ kavvõmbah.
Ku panõmõ mano, et liina küle all Rosmal om viil vabaharidusõ kuul Waldorfi põhimõttidõ perrä ja Roosi kuul, koh saava oppust nuu, kellel om vaia eräle huult, sis andki Põlva kõõ parõmbat haridust, midä siih kandih anda saa.
Inemise arvasõ, et vallavalitsus pelgäs rahvaga asja arota. Näütüses teiti hariduskonvõrendsi iispäävä hummogu kell kümme, vanõmbilõ ja koolioppajilõ kõgõ kehvembäl aol.
Tuu arvamisõga om liialõ mintü! Mi olõmõ puultõist aastat arotanu. Kõigil om olnu võimalus sõna sekkä üteldä.
Olõmõ kokko saanu Mamastõ kooli, gümnaasiumi ja keskkooli latsivanõmbidõga.
Aasta tagasi oll’ meil kah hariduskonvõrents, nüüt oll’ jälki.
Mitte kunagi ei saa säänest hariduskõrraldust, millega kõik nõuh omma.
Ma tahassi, et huunidõ pääle ei lääsi inämb nii pall’o rahha ja tuud saasi panda oppajidõ palkolõ mano ja koolitüütäjile kah, kellele mass palka umavalitsus. Sisu om iks tähtsämb ku huunõ.
Haridusõ sisust kõnõldõn võissi olla arvamusliidri Põlva ütisgümnaasiumi juht. No tuu inemise käest olõ-i külh üttegi arvamist kuulnu, kõnõlõmada avaligu arvamisõ kujondamisõst.
Puultõist aastat tagasi oll’ täl peris pikk artikli maakunna- ja liinaleheh. Hariduskonvõrentsil kõnõl’ tä kah...
No sääl kõnõl’ tä statistikast, mitte sisust.
No sisust om tä kah kõnõlnu, a või-olla võisi jah kõvõmbat hellü tetä.
Mille olõ-i Põlva gümnaasiumiharidusõn umma näko? Eski Käisi nimi võeti ütisgümnaasiumilt är, kõnõlõmada tuust, et Põlva haridusõn võissi pruuki pall’o inämb uma suurmehe Hurda Jakobi perändüst?
Oi, aga kost ti võtati, et ei olõ? Ma ei olõ kimmähe tollõga nõuh! Käisi kuul om meil jo Rosmal: Johannese kuul om jo Käisi Johannese kuul. Nii et Põlvah omma Käisi pedagoogilidsõ põhimõttõ õks avvo seeh.
Hurda nimi om latsil joba latsiaiast häste tiidä. Meil om folkloorifestival, koh omma olno Hurda kogutu folkloori põh’al etteastõ. Hurda selts kõrraldas üteh kuulõga õga aastaga Hurda sünnüpäävä aigo folklooripäävä, koh tetäs näütemängo ja loetas Hurda juttõ.
Seo aasta tulõ 175. sünnüaastapäiv. Suurõmb Hurda pido tulõ üteh Harmoonikaga (lõõdsapido – UL) ja järgmädsel pääväl om timä kodokandih Hurda preemijide kätteandminõ.
Vähämb om tiidä tuu, midä olõ esi koolõh kõnõlnu, et edimäne eestikiilne aoleht (lõunaeestikiilne «Tarto maa rahwa Näddali-Leht» (1806), välläandja praavusk (praost) Johann Philipp von Roth – UL) om Põlvah tettü ja edimäne eestikiilne kooliopik (Johann Georg Schwartzi lõunaeestikiilne «Koli-ramat» I-VIII (1852-1861) – UL). Et meil omma olnu ka sändse suurmehe nigu Schwartz ja Oldekop.
No tuu kõik om vähämbile latsilõ. Gümnaasiumin saanu jo humanitaartsihin kõiki uma kandi suurmiihi süveämbähe opada.
Kõgõ saa tetä rohkõmb. Hurda peränd om tõtõstõ väega suur. Tähtsä om, et timä perändist ja põhimõttist tiidäs. Timä lausõt – ku mi olõmi väiku arvult, sis võissi saia suurõs vaimult – tiidvä kõik Põlva kooliopilasõ.
Ku tetä riigigümnaasium, om hää võimalus parõmbahe tetä. Kas om arvaminõ, määne gümnaasiumiharidus olnu sääne, mis jätnü latsõ siiä opma, mitte es ajanu är Tartohe vai muialõ?
Mi olõmõ no kõgõ rohkõmb kõnõlnu gümnaasiumi kotussõst, selle et tuu om nii tulitsõs lännö. Tuud om peetö nii Facebookih ku muial sõnna võtnuidõ meelest kõgõ tähtsämbäs. Ma olõs külh uutnu ammuki, et sisust rohkõmb kõnõldas.
Ku nüüt gümnaasiumi tegemise otsus tetäs ja detailplaneering kinnütedäs, sis saa rohkõmb rahva iih sisust kõnõlda.
Tuu om selge, et riigigümnaasiumi tegemine lupa reformi tetä sisulidsõlt: kõik oppaja saava nii vahtsõhe gümnaasiumihe ku põhikuuli tüüle konkursi kõrrah.
Tuu tähendäs, et kõgõpäält valitas konkursiga direktri. Väega loodamõ, et tulõsi kandidiirmä säändsit miihi-naisi, kellel om kimmäs tahtminõ tetä hüä tasõmõga ja ummamuudu kuuli. Muidogi piät Põlval olõma uma nägo!
Nuu valikainõ, midä Põlvah oppi saa, piässi olõma kantu Hurda, Lehestigu ja tõisi tunnõtuisi koolimiihi vaimust. Et meil tulõsõ säändse koolilõpõtaja, kes esi tahasõ ja mõistasõ mõtõlda.
Kas umma Põlva kandi kiilt võissi saia koolin oppi?
Arva, et umma kiilt võisi saia oppi nii latsiaidoh ku koolõh.
Taa kodokiil kohegi ei kao, ku latsõn om selges saad. Mi kotoh kõnõldi seto kiilt, a koolih es lubata kuigõ kõnõlda. Mul taa kiil om siiämaani meeleh.
Miä võissi inemiisi hoita Põlva kandin? «Tulõ maalõ!» muudu ettevõtmist teil olõ-i vällä hõigatu.
Ku mi hõikasi, et tulkõ kõik Põlvahe, sis ma pelgä, et tuu ei tähendä, et tultas Tartost-Tal’nast Põlvahe, a Verioralt, Oravilt... Kas mi tuud tahami?
Mi tahami olla sääne paik, et meil olõsi tüükotussit rohkõmb pakku. Et inemiisil olõsi maal hää ellä, et nä olõsi meile nii-üteldä tagamaa.
Tal’nast ja Soomõst tagasõ võissi kimmähe meelütä. Peris mitmõ inemise ommaki Soomõh tüül olno ja ku lats sündü, tulli kodo Põlvahe tagasi. Tuu üle om külh hää miil.
Lõõtspillioppus ja spordivõimalusõ omma meil väega hää. A ütsindä üüklubist om veidü, et noorõ tunnõsi hinnäst tah häste.
Tuu midäge piässi tulõma nuuri hindä puult. Nigu kunagi oll’ Mässeri lumõlavvaklubi.
Ma väega oodasi, et sändse Winny Puhhi tegijide muudu inemise tan vahtsõst pääd nõstasi!
Kas nä võisi tulla ka vallavanõmba mano küsümä, et midä ti pakuti?
Muidoki! Mõni aig tagasi kävevä noorõ, kes tahtsõva tetä Põlva televisiooni. Ku nä tuud tõtõst tahtva, sis Põlva televisioon tulõ ja loomulikult mi tugõmi tuud!
Küsse Harju Ülle |
|
|
|
