Nummõr' 53
Piimäkuu 22. päiv 2004
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Eesti jalajälg' Pihkvamaal
  •  
  • Võrokõsõ "Tagahoovin"
  •  
  • Uma kiil' kuuldõmängun
  •  
  • Näütüs vanausoliisist
  • Elo
     
  • Jaaniolut tii esi!
  •  
  • Jaanitulõst ja vannust jaanipäävä-kombist
  • Märgotus
     
  • Läti-Võro armastus
  •  
  • Mäesaarõ Piia: rahvas taht võrokiilset näütemängu
  • Kirä
    Kagahii
    Esimuudu
    Perämäne külg
    Eesti jalajälg' Pihkvamaal
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Piimäkuu keskpaigan kävve keeleuurja, arkeoloogi ja etnoloogi ots'man lõunaeestläisi jälgi Pihkva oblastin Kraasnan (vinne keeli Krasnogorodskoje). Midä lövveti, kõnõlõs sõidul üten käünü Võro Instituudi päälik Kama Kaido.
       
    Kraasna, miä jääs Puškini havvast uma 50 kilomeetrit lõuna-õdagulõ, oll' üts' kolmõst umaaigsõst lõunaeesti keelesaarõst. Kats' olli Lätin (Leivu ja Lutsi).

    Hinnäst Kraasna maarahvas kutsnu rahvakillu kiilt pandsõ
     
    sada aastat tagasi kirjä Kallasõ Oskar. Tuu kiil' oll' puhas seto kiil'. A joba 1968. aastal es löüdä säält inämb üttegi kõnõlõjat.
     
    Seokõrd minti kaema, kas parhilla om Kraasnan viil arvu saia, et sääl om kunagi tõnõ rahvas elänü. «Ammu inne, ku umaaigsõ külä pääle nakassi, muutu kõrraga taluarhitektuur' – tii viirde tulli tutva kinnidse seto moro suuri väretidega. Säändsit võit nätä ka maridõ-udmurtõ man,» seletäs Kama Kaido. «Aknaraami olõ-õs sääl sinidse nigu Vinnemaal, a valgõ. Säändse märgi näütäse, et mi keeleala oll' viil hulga suurõmb, ku sada aastat tagasi.»
    Mis aol ja kuis Kraasna maarahvas sinnä sai, olõ-i teedä. Kallasõ Oskar arvas', et egäl juhtumisõl inne Suurt Piitret.
       
    «Kotussõnime näütäse, et soomõ-ugri põhi om tan väega vana,» seletäs Kama Kaido, «Lõuna-Eesti keeleala om Kraasnani, a või-olla kavvõmbalõgi vällä küündünü.» Kraasna-kandin omma Tammõ, Naha ja Hani külä ja viil põragi ammõtlik vinne kotussõnimi Mõza, miä olõ-i muud ku Mõisa. Är vinnestünü Kraasna rahvas hääldäs taad parhillaki viil i-ga.

    Sada aastat tagasi oll' Kraasnan
     
    alla saa: üten külän kümme, tõsõn viis' jne. Kiil' oll' joba sis minegi, häömise pääl.

    Põra om tiidmist «ts'uhnadõst» alalõ väega veidü. Ts'uhnadõs omma vindläse kutsnu kõiki õdagumeresuumlaisi, ka Kraasna maarahvast. «Ts'uhna om piäaigu sõimusõna vindläisi siän ja inemine hindä kotsilõ hää meelega ei ütle, et tä omgi tuu ts'uhna,» märk' Kama.

    Mälestüisi «ts'uhnadõst» om alalõ veidü

    Vana inemise mäletäse päämädselt tuud, et midägi nigu ts'uhnadõga oll', a miä, tuud olõ-i inämb meelen. «Küllin, kon Kallasõ-aigu oll' kiil' viil alalõ, saimi inämb teedä,» kõnõlõs Kama. «Ivatsova külän oll' kõgõ suurõmb saavutus, et kats' peret ütlivä vällä, et nimä omma ts'uhnadõst peri.»

    Uurja kuuli külän ka legende, kuis ts'uhna omma taha saanu: tuudu Piitre-aigu kolm vai säidse peret. Muiduki es mõista nuu inemise üldä üttegi sõnna seto- vai maakeeli.

    «Asi om niikavvõl, et 80-aastanõ mäletäs, et ku tä lats' oll', sis vanaesä kõnõl' tõist kiilt, ja ku külämehe tulli kokko, laulti tõisi laulõ,» seletäs Kama. «20–30 aasta peräst om viimäne mälestüs kaonu, et nä omma ütest tõsõst rahvast peri. Seo om üte keele ja rahva ärhäömise viimäne vaatus. Olõ käünü tõisi soomõugri rahvidõ man ja nännü küländ mitmit eri astmit, kuis uma keele kaotus ja üttesulaminõ käävä. A peris säänest pilti olõ-i.»

    Viil kävevä uurja Porohovi liinast lõuna puul, kon om Sudoma-nimeline suur' mägi ja jõgi. «Tuust lõunaeestläisi elopaigast olõ-i rohkõmb teedä, ku setodõ legendi, et sääl elli uma hõim – hobõstõga sõidõti sinnä kolm päivä ja maa oll' väega illos: järve, pall'o kallo,» seletäs Kama. «Seto vanamehe kõnõlõsõ, et näide vanaesä olli sääl käünü.»

    Sudoma mäe lähkül om väega pall'o kahruperse-katussõga maiu, midä muial Vinnemaal kongi ei olõ. «Keele-inemise kuuldsõ är, et paikligu vindläse hääldäse kotussõnimmil sõnarõhkõ edimädse silbi pääle, miä om vana õdagumeresoomõ mõju,» kõnõlõs Kama. Kotussõnime näütäsegi kõgõ inne kätte, ku kongi om kunagi tõnõ rahvas elänü.

    «Sudoma mägi om perädü suur' mägi, veidü alla 300 meetri, kost otsast väega kavvõlõ nätä, tuu piät olõma umaaignõ väega pühä kotus,» seletäs Kama. «Ja üte järve veerest löüdsemi viisõiduriista, midä olõ inne õnnõ Vepsämaal nännü: haavatüve omma seest tühäs uuristõdu ja kats' ruhvõ kõrvuisi kokko köüdedü. Vepsläse nimetäse naid roikudõs. Tuugi näütäs midägi».
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Mälestüs esihindäs-olõmisõst?
     
    Kimmäle om egäüts' nännü telekan ilosa eesti nimega tunnõtuid ameeriklaisi (Mark-Kalev Kostabi, Steve Jürvetson), kiä aga eesti kiilt ei mõista. Miä sis, et vanõmba omma puhta eestläse.

    A neo vanõmba löüdse, et latsõl saa elon lihtsämb, ku tälle õnnõ inglüse kiilt opada. Õnnõ (perekunna)nimi tulõtas viil miilde, et tuu vai taa ameeriklasõ juurõ omma Eestin.

    Ka Vinnemaa om tuu iist kõvva huult kandnu, et soomõugrilaisi «kõrralikõs» vindläisis kasvata. Mille, tuu om kah selge: vindläse omma jo soomõugrilaisi käest umal aol näide põlidsõ maa är võtnu.

    A om mõni mälestüse-kipõn', miä eläs keelest kavvõmb: kasvai kahruperse-katussõ, valgõ aknaraami ja kotussõnime Pihkva oblastin vana Kraasna maarahva maiõ pääl, miä tulõtasõ miilde, et tan elli kunagi lõunaeestläse.

    Tasu-i arvada, et taa asi meid siin Võromaal sukugi pututa-i. Või-olla kõnõlõsõ ka mi latsõlatsi latsõlatsõ kunagi umilõ latsilõ, et kae, mu vanaimä-vanaesä kõnõli tõistmuudu kiilt ja lauli tõistmuudu laulõ. Arvada om, et nuu mi perrätulõja kõnõlõ-i inämb võro ega eesti, a inglusõ keelen.

    Ku mi taha-i, et niimuudu lätt, sis mass umma kiilt, kombit ja esihindäs olõmist avvu seen hoita ja latsi seon vaimun kasvata. Parhilladsõn üleilmastuvan ilman omma juurõ ainugõsõ, millest esihindäs-olõmisõl kinni haarda.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    "Innejaanipääväne vihm om inämb väärt ku Riia liin!"

    Vanasõna trüüst' inemiisi, kiä vanva jaanikuu vihmast ilma

     
       
     Uma Lehe sõbõr!