 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Viitark Saava Astrid soovitas: joogõ kraanivett! | | | Leimanni Eve
«Ku kraanist tulõ kõrralik vesi, olõ-i mõtõt juumisõs pudõlivett osta,» om kimmäs Eesti üts pikäaolidsõmpi vii-uurjit, Tarto ülikooli arstitiidüskunna emeriitprohvesri Saava Astrid (76).
«A ku kraanivii seen om mõnda tervüsele ohtlikku ainõt, näütüses fluoriidi pall’o, sis om poodiviist api,» seletäs Astrid. «Fluoriidi piäsi parasjago olõma, sis avitas kaariest är hoita.»
Lõuna-Eestin fluoriidiga suurt murõt olõ-i, külh tükis mi kandin vette ülearvo rauda. Tervüsele tii-i ravvanõ vesi midägi, a kodomassinilõ mõos halvastõ.
Joogivii pudõlihe pandmisõ seletämises omma tuutja õgasugutsit nõksõ vällä mõtõlnu: om «võluvesi», «tarkusõvesi», «kodeerit vesi»…
Sändside nimmiga vett pidä Astrid inemiisi ullitamisõs. Näütüses Võluvesi – harilik Koeru lähküst puurkaost peri põh’avesi, millele om kiäki õkva ku ummi mõttidõga tiiä ei midä sisse pandnu. «Tarkusõviile om külh mano pantu L-teaniini, mis om ajulõ esihindäst hää, a õnnõ sis, ku kõrraga är juvva 2,5–3 liitrit, miä om organismilõ kuurmas,» ütles Astrid.
Vurtsuga vett massa-i Astridi jutu perrä kah ülearvo pall’o juvva: tuu olõ-i maolõ hää.
Umaette asi om mineraalvesi. Astrid soovitas tuud õnnõ sis juvva, ku tervüse peräst vaia om.
Egä mineraalvesi om viil esisugumanõ kah. Näütüses ravimineraalvesi Borjomi sünnüs juvva sis, ku om murõ maohappõga. Sulfaadirikka vii pandva siitmise parõmbalõ tüüle.
«Vihma- ja lumõvesi om nigu destilleeritü vesi,» soovida-i Astrid noid kah söögi jaos pruuki. «Olõ ei sääl mineraalõ, miä joogiviin piäsi olõma.» Külh korjasõ vihm ja lumi õhust üten kõkkõ, miä sääl hel’oman om. «Nii et nõstkõ klaas ja joogõ hindä tervüses luudusõ kõgõ parõmbat juuki – harilikku puhast kraanivett!» lõpõtas Astrid loengu viipruukmisõst.
50 aastat tüüd viiga
«Vett uurin olõ ma Eestile säidse tsiiru pääle tennü, võtnu välitüüdel pruuvõ, uurnu, kui määnegi ainõ inemiisi tervüsele mõos,» kõnõlõs Astrid. «Ku mi 1962. aasta paiku alostimi, sis oll’ ka tsolkminõ õkva alanu. Sis tulliva suurõmba tüüstüs- ja põllumajandusettevõttõ ja naati ka elorajoonõ ehitämä. Vahtsin kortõrmajjun pidi olõma vesi ja tsolgitoro. A kohe tuu pruugitu vesi saata? Iks lähembähe jõkkõ vai järve läts’, olõ es jo õkva kiildmist kah viil pääl. Ja näütüses Võrol vahtsõnõ juustutehas, lihakombinaat – tsolgivesi saadõti õkva Korelihe ja Tamulahe.»
Pall’o võrolasõ mälehtäse, et tuud aigu taha es väega Koreli veeren kõndi. Aastakümnide tüü om täämbädses pääväs joudnu nii kavvõlõ, et ohtlikkõ ainit inämb tüüstüsest ja põllumajandusõst väega pall’o vette ei lää ja kraanivesi om iks üle Eesti kõrralik ja puhas.
Juhusõ tegevä elo
Vana Võromaa põh’apiiri veerest Rasinalt peri Astrid kõnõlõs, et maa oll’ esä Vabahussõan käümise iist saanu ja talo oll’ ilosas jõutu ehitä. Kiudutamisest pere pässi ja esä astse kolhoosigi, a ildampa tetti iks kulakus, võeti vara är viimädse luidsa ja kahvlini ja sunniti kotost är minemä.
Ütekõrra saisivagi vanõmba tii veeren. Olliva otsustanu, et läävä edimädse auto pääle, miä näid pääle võtt.
Massin trehväs’ Tarto poolõ minemä – ja nii oll’gi edesine elosaatus otsustõt… Imä, kiä päält 100 aasta vannudsõs elli, näkk’ viil talo umandireformiga tagasisaamisõ är.
Kodotalo sai ilda aigu är müüdüs. Astridil hindäl om suvõkodo Tartomaal Vapramäel.
Ka arstis opma trehväs’ Astrid juhusõ perrä. Olõsi tahtnu bioloogiat, mõtsandust vai keemiät oppi, a üts ütel, tõnõ tõsõl põhjusõl jäivä är.
«Keemiätiidüskunda jäi papridõ viimisega ildas ja naabripoiskõsõ naksiva kõnõlama, et olõ ei tuu keemiä naistõrahva tervüsele hää, opku ma parõmb uma vallalidsõ pääga arstis,» tulõtas Astrid miilde. «Olõ arstiharidusõga tennü kõkkõ tuud, millel om ütist nii bioloogia, mõtsandusõ ku keemiäga. A olõ mõistnu tuud arsti silmiga kaia, ja noid mõistjit olõki-i pall’o, just arstiharidus om kasus tulnu.»
Tohtris es saa
Pääle arstitiidüskunna lõpõtamist 1962. aastal saadõti Astrid assistendis sinnäsamma ülikuuli, hügieenikateedrihe. Ega tuu tälle es miildü – tahtsõ iks arstitüüd tetä. A takastperrä om täl vii-uurjas saamisõst hää miil.
Päält Eestimaa vii om tä uurnu, kuimuudu ärtsolgit Õdagumere vesi inemiisi tervüsele mõos. Kümmekund aastakka tagasi oll’ tä man, ku tiidläse uursõ tervet ilmamerd ja arvssi ette, mändsen saisun om maa viivaru aastas 2030. Tuu hindamisõ perrä naas’ üleilmalinõ keskkunnafond rahha jagama – konkotsil ja midä om kõgõ inämb vaia praavita.
«Olli sääl ainumanõ rahvatervüse as’atundja, aviti vällä märki metoodikat, kui tulõsi hinnada vii saisu mõomist tervüse pääle nüüt ja mändses tuu mõo muutus aastas 2030,» seletäs Astrid.
Kümme aastat om Astrid olnu tervüshoiu instituudi emeriitprofesri: tä juhendäs magistrantõ ja doktorantõ ja tege oppajatüüd.
Ildaaigu sai timä opilanõ Rekkeri Kaidi kaitstus magistritüü, kon tä uursõ 2010. aasta kuuma suvõ mõomist inemiisi ärkuulmisõlõ.
Uurmisõn leüti, et tuu pikält kuuma suvõ väega kuumõl päivil kuuli Ida- ja Kagu-Eestin, kon uurmist tetti, vast kooni 30% rohkõmb inemiisi ku harilikõl suvõpäivil. Suvõ pääle kokko vast 75 inemist inämb.
Teemaga mindäs edesi ja mõtõ om märki vällä soovituisi, kuimuudu piäsi inemiisi oppama, et säänest kuuma peräst kuulmist är hoita. | | | | Saava Astrid om vett uurnu päält 50 aastaga.
Leimanni Eve pilt |
|
|
|
