 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Ku lina pikkus oll’ viil tähtsä | | | Kukki timahava jäi vastlasõit tegemäldä, tuu inemiisi väega kurvas es tii. A ku mi kandin viil kõvastõ linna kasvatõdi, sis oll’ külh tähtsä vastlaliuga lina pikkust mõõta.
Võromaa edimäne rikkus tull’gi linakasvatamisõst: linaraha iist ostõti Võromaal talo perises paarkümmend aastakka varramba ku muial Eestin.
Kuis Eesti Vabariigi edimädsel aol Räpinä kihlkunnan Vilustõn linna kasvatõdi, tuust om uma mälehtüse kirja pandnu Sibula Jaan-Endel.
1983. aastal kirot’ sis 69aastanõ miis, et timä kandin oll’ riigli sääne, et 40–50 vakamaaga (17–18 ha) talo kasvat’ linna nii nellä-viie vakamaa pääl. Linna peeti nurmõ kurnajas. Tuud kasvatõdi õnnõ sis, ku hädäste rahha vaia oll’.
Ku lina hind väega korgõl oll’ (1850–1870, 1920–1930), sis tull’ talo sissetulõkist pia 60% linast.
Sibula Jaan-Endel kirot’, et linna külbeti sis, ku maa oll’ joba lämmi: «Mi naabri Lombi Piitre määräs õigõ külbmise ao niimuudu: ku tä istsõ pall’a tagaotsaga mulla pääle ja munakott inämb kortsu es tõmba, sis oll’ õkva paras külviaig, a ku tõmmas’ kortsu, sis oll’ maa viil külm.»
Linaseemet külveti hummogu varra, tasadsõ ja undsõ ilmaga ja aeti kõrraga ägliga mulla ala. Lina oll’ valmis, ku kupra olli pruuni ja linavars õrnkõllanõ-rohekasruugõ. Lina tull’ kipõlt är kakku, nädäliga, muido läts’ kvaliteet kehväs.
Ruusmaa Arthur,
Võromaa muusõumi päävarahoitja | | | | Linatalos Navi külän 1930. aastil, ku lina hind oll’ Eestin väega korgõ.
Võromaa muusõumi pilt | | | | Linakakja 1956. aastagal Lasva kandin Võidulipu kolhoosin, ku keskmäne linasaak oll’ 4,5 tsentnerit hektäri päält ja kolhoos tiinse linast 619 000 ruublit.
Võromaa muusõumi pilt |
|
|
|
