 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | | | | Harju Ülle,
päätoimõndaja | |
| Juhtkiri: Hää haridus sais hää põh’a pääl | | | Põlvan käü joba jupp aigu kõva möll tuu ümbre, mändse kooli siin vanan kihlkunnakandsin edespite omma. Andsak om kõgõ taa jandali man tuu, et as’aosalidsõ (koolirahvas, vanõmba, vallavalitsus) süüdistäse ütstõist tuun, et kõnõldas õnnõ huunist, a mitte haridusõ sisust.
Ummõhtõ om jo hää haridus tuu, miä latsiga perrit Põlva kandin hoitnu. Tohtnu-i tiirulliga üle sõita tuust, midä vähämbide latsi vanõmba hindasõ: Hää Algusõ põhimõttõ perrä oppust, nigu om Mamastõ latsiaian-algkoolin. Olõ nõun Põlva vallavanõmbaga, et säänest oppust võissi saia kõik Põlva valla latsõ. Päätähtsä omma tuu man oppus ja oppaja, mitte koolitarõ.
Viil tähtsämb om Põlvan saia hääd gümnaasiumiharidust. Kuis hoita tagasi tuud, et noorõ Tartohe vai muialõ är es paenu? Avitanu «hää tasõmõga ja ummamuudu kuul», löüd vallavanõmb. Jälki õigus. Põlva kant om jo vanast aost kõva kultuuriluu- ja hariduskants, tuu kõva põh’a pääl saisnu uma kuul kimmähe.
Põlva ütisgümnaasiumi juhtkund olõ-i tuust umast kõvast põh’ast seoniaoni luku pidänü: hariduslegendi Käisi Johannese nimigi võeti koolilt är, direktri pitsitäs hariduskonvõrendsil kooli kitmises vällä õnnõ tuu, et luudusainin omma opilasõ tsipa korgõmbal Eesti keskmidsest!?
Ku Põlvahe tetäs riigigümnaasium, saa hää ja ummamuudu kooli tetä – ku saanu edeotsa direktri, kiä kujondas koolilõ uma näo. A saanu õnnõ sis, ku vallavalitsus, kooli- ja vallarahvas tuus ütitselt tüüd tegevä – matva vainukirvõ maaha ja nakkasõ õkva hummõn pääle. |
|
|
|
