 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | Contra,
kirä- ja spordimiis | | | | |
| Ku mõista-i väiksist asjust rõõmu tunda, är olümpiät kaegu! | | | | Lätläisil ommava pikembä lina | | | Ma iks kai naid olümpiämängõ hoolõga. Ilmaga vidäsi olümpiäl peris kõvva. Ma ei mõtlõ tankotsil Sotši ilma, a iks Urvastõ umma. Tuu oll’ sääne jälle ja tatinõ, et vällän es mõistnugi midägi toimõnda, sai ilma süämetunnistusõ piinalda tarõn telekat kaia.
Ilm om muidoki tuu, mink üle õigõ eestläne kõik aig viristä saa – meil ei olõ ju muud ku 12 kuud sitta suusailma.
Nüüt saa olümpiä aigu viil tuu üle hänki, et mi talvõsport käü allamäke. No käü muiduki, ma vasta ei vaidlõ, kõva tegijä omma vanas jäänü vai inämb ei viisi ja noorõmba ei käü viil peris täüsinemise ette.
A tuust allakäügist ei piässigi hätä olõma: talvõsport käügi rohkõmb allamäke ku mäest üles. Tulõ õnnõ hinnäst pistü hoita ja esiki tuud ei olõ peris egä sporditegemise viie man vaia, mõnõn avitas tuustki, ku hinnäst häste ja kimmäle pikäle hoiat.
Ütte vanast aost tutvat talvõsporti tetäski kõtulõ vai sällüle – tuu om muidoki kelgutaminõ.
Vanalrahval oll’ tiidmine, et kiä talvõl kõgõ pikembä liu lask, tuul tulõva suvõl kõgõ pikembä lina.
Arvada, et lätläisil käü tuusama arvõstus, mille nä muidu omma uma kelgumäe nii korgõs ehitänü ja perädü nilbõs tennü, nii et õkvalt üle 100 kilomiitre tunnin säält alla tulõva. Liug tulõ kõvva päält kilomiitre.
Lätläisi kelgundustõ investiirmisest om silmäga nättävät kassu kah. Kül näil nuu lina pikä omma, selle et näide umast linast tettüt kraami om iks hulga inämb nätä ku Eesti umma. Ja kelgumedäli tulõva kah.
Nii et ma ei saaki üldä, et ma eestläisi kehvä saisu peräst olümpiäl medälilda jäänü olõssi. Viil 100 aastakka tagasi oll’ Urvastõ Liivimaa osa, nii et kukki ma hinnäst sukugi liivlasõs pitä ei saa, sis liivimaalasõs iks.
Läti sai uma edimädse suvõolümpiämedäli 1932. aastagal. Tuu hõbõhõdsõ kipõkäüjä Dalinši Janisõ sünnükotussõs omgi märgit Liivimaa.
Valmiera kõgõ suurõmb spordiplats kand ka timä nimme. Tuu om mulle sääne pühäkotus, kon ma käü juuskman ja esiki pinke pääl istman. Sääl om kogoni wifi-võrk olõman, vat nii kõva miis oll’ Dalinši Jaan.
No ma muiduki looda, et liivläse ei nakka ummi vannu maid tagasi nõudma, ma tahtnu uman kandin asju iks eesti ja võru, mitte liivi keelen aia.
Looda, et lätläisiga määnestki tüllü ei tulõ. Naidõga väega plõksma naada es julõnu põralt. Ku ma kai, kuimuudu nä olümpiäl hokin ekäpiten neutraalsõ Šveitsi läbi ijä tampsõva, sis pelgä, et naidõ hokimiihi vasta ei saasi terve mi sõavägi kah.
A mullõ ei miildü, ku poliitikat naatas spordiga segämä. Parõmb kõnõlõ viil tuust, kuimuudu talvõsport käügi üles- ja allamäke.
Kaegõ, kah pia mi kandi miis, püssäga suusataja Aluliinast – Rastorgujevsi Andrejs – tekk’ üte väega kõva sõidu, peris edimädse kümne sisse. Säälsaman paar päivä ildamba oll’ tä eestläsestki takan.
A tuu es olõ tuun päävän viil kõik. Leedukas, lätläne ja eestläne kõik kolmõkõistõ olliva iinpuul paar päivä varramba olümpiävõitjas tulnust püssäga suusatamisõ kuningust Björndalenist.
Vat säändsist väikeisist asjust tulõgi rõõmu tunda. Kiä tuud ei mõista, tuu jaos ei olõki olümpiä kaeminõ tervüsele hää. Tuul olõssi parõmb olnu minnä esi mõtsa mua sisse suusatama. |
|
|
|
