Nummõr' 303
Radokuu 25. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Maa uut tegijit
  • Uudissõ
     
  • Peterburin naas’ pääle Võromaa aastak
  •  
  • Sännän kõnõldas Jaigist ja Adsonist
  •  
  • Avita tävvendä kiudutõduidõ nimekirja
  • Märgotus
     
  • Allasõ Anti: võrukõisi üleilmnõ kokkusaaminõ võissi tulla Võrul!
  •  
  • Lätläisil ommava pikembä lina
  • Elo
     
  • Kriuhkamehe aastapäiv
  •  
  • Inemine ja massin passi-i egä kõrd kokko
  •  
  • Kohe kaosõ hää as’a?
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    In memoriam
     
    Võro liinapää Allasõ Anti käü Kreutzwaldi muusõumi moro pääl häid mõttit korjaman.
    Harju Ülle pilt
     
    Allasõ Anti: võrukõisi üleilmnõ kokkusaaminõ võissi tulla Võrul!
     
    Nätäl tagasi sai Võro vahtsõl liinapääl Allasõ Antil (36) uman vahtsõn ammõtin 100 päivä täüs. Tuu tähendäs, et päält tuud või timä tüüd joba kõvõmbahe hinnada, inne olõ es illos.

    Midä olõt tuu 100 pääväga Võro liina hääs är tennü?

    Olõ liinavalitsõmist kõrda säädnü ja kullu väikumbas tennü. Liina aastaeelarvõ sai mi kätte maru ilda, a mõnõ väiku as’a jõudsõmi manu panda. Teimi latsiaiakotussõ massu väikumbas, 17 euro pääle, sügüsest nõstami latsiaia- ja huvikoolioppajidõ palku kümme protsõnti.

    Midä Võro liina tunnislausõ «Üts ummamuudu liin» su jaos tähendäs?

    Olõ-i jõudnu tuu pääle viil mõtõlda. A ku tuuga edesi minnä, tulõssi toolõ määnestki jüvvä manu mõtõlda.

    Võro liin om tunnõt tuu poolõst, et paranda pall’o tahat, iks om uulitsidõ pääl mulk mulgun kinni. Kuis tuust hädäst jako saia?

    Jah, uulitsit om hulga, liina rahvaarv väiku ja liin om suu pääle tettü. Mul hindäl om kah «au» ellä Võru liina üte kõgõ viletsämbä tiiotsa, Liiva uulidsa pääl. Seo aasta om tiiremont peris suurõlt plaanin: tii Kreutzwaldi uulitsast järve poolõ võtami ette ja Jüri uulidsa pääl tahami katõt vaihta. Vast saami sääl kah inne vihma- ja tsolgiviitoru panda, et perän piä-i jäl tiid üles tsungma.

    No arvamiisi om egäsugutsit. Mõni om ütelnü: ti sääl Võrul saaki-i maa alt vällä, et maa pääle, inemiisi sisse pidänü hoobis rohkõmb pandma!

    Olõt käünü Võro turu pääl inemiisi murrit kullõman. Määnest api oodõtas su käest kõgõ inämb?

    Nuu omma sändse egäpäävädse küsümüse: konkottal ei olõ bussipiätüsel katust pääl, kon ei olõ istmises pinki... Kõgõ suurõmba murrõ omma köüdedü tüü ja leevä lavva pääle saamisõga. Võrul om väega pall’u inemiisi, kiä piät väega kitsalõ läbi ajama.

    Ma olõ ütelnü, et pruuvkõ: käüge ettevõttidõ man ja näüdäke hinnäst hääst külest. Selle et pall’u ettevõtja ütlese, et olõ-i võtta koskilt inemist tüüle.

    Kõgõ suurõmb murõ om, et tüü iist mastas väega veidü.Olnu vaia, et mi kandin kallimbit kaupu tetäs, sis nakkas tekkümä raha, midä palkus massa. Võrukivi tüüstuspargin midägi nõsõs.

    Mi olõmi kõigilõ Võru liina ettevõtjilõ toes. Tuud ma lupa, et nii Munski ku Klampega käüdäs ümbre üttemuudu!

    Midä arvat haldusreformist:kas sul olõssi tahtminõ valla alla neeldä? Maainemiisi joba meelütit hinnäst liina registrihe kirja pandma.

    No... khm. No tuud külh arva, et Võru vallal ja liinal tasunu kaalu lähembil aastil kokkominekit. Ma olõ tsipakõsõ Võru valla miihiga tuust kõnõlnu. Selge om, et mõlõmbal poolõl piässi olõma tuust kassu.

    Taa asi olõ-i nii lihtsä. Määnegi otsustamisõigus pidänü väikeisile kotussilõ jäämä. Es tohtnu är tappa kohalikku iistvõtmist.

    Võtmõküsümüs om hoobis tuu, kuis inemise mõistlikult mõtlõma panda.Egäle kotussõlõ olõ-i vaia suuri huunit, noid võinu ka mitmõ pääle pruuki.

    Ku õkva liinapääs sait, oll’ sul eelmädse liinavalitsusõ kotsilõ üteldä, et tuu käve liina rahakotiga kehväste ümbre ja om ilma perrämärkmäldä pall’o rahha betooni sisse matnu. Midä sul om täämbä mano üteldä?

    Ku Kreutzwaldi uulidsa kõrdategemine oll’ näil õigõ samm, sis ma väega kahtlõ tuun, mis pututas Petseri uulidsa pikendüst ja silla ehitüst. Tuu raha olõssi võinu jättä alalõ ja pruuki euroraha umafinantseeringu jaos. Meil om täämbä välläkutsõ: om saia nii riigi- ku eurorahha, a olõmi hädän, kuis umma ossa manu panda, ja tulõ jäl minnä lainu võtma.

    Põra olõ-i Võru liin hinnäst lahki lainanu – saa veidükese manu võtta. Euroraha piät är tarvitama: nelä-viie aasta peräst tulõ muidu tetä sama as’a puhtalt uma rahakoti päält. Nuu omma väega hädäperädse tegemise, näütüses uulidsa.

    Saman piä-i egäle pundilõ ja tegemisele umma tarrõ olõma. Saa nii kah, et üten tarõn om hummugu üts, lõuna aigu tõnõ ja õdagu kolmas – mõistlikku majandamist pidänü inämb olõma!

    Su tütär läts’ sügüse Kreutzwaldi gümnaasiumi edimäste klassi. Tuust koolist tetäs riigigümnaasium. Kas seo om mi kandi kõgõ kõvõmb kuul?

    Ma ku Kreutzwaldi gümnaasiumi lõpõtanu inemine ei saa tõistmuudu üteldä.

    A kas sullõ tege murõt, et eski Võro liina latsõ taha-i sinnä kõgõ parõmba meelega minnä, kõnõlõmada maalatsist?

    Kimmäle saassi parõmbalõ. Koolireformil om hää külg: nigu vahetõdas liinavalitsust vällä, või-olla and veidü paranda ka oppajidõ tasõt. Midägi piät tan Võru liinan hääd olõma. Mi ei tohe umma latti allapoolõ laskõ tuust, midä Tartun vai Tal’nan pakutas.

    Katariina kujo ümbre om pall’o larmi: arvatas, et Võro liina olõ-i vaia vallutaja kujjo. Midä sa arvat?

    Meil om pall’u targõmbat tetä, ku Katariinadõga sõti. Mis om joba är tettü, tuust tulõ hoobis võimaligult suur kasu vällä võtta.

    Midä tahat Võro liinan lähkümbäl aol är tetä?

    Tahtnu Võru nuurikeskusõlõ parõmba ruumi löüdä: 3000 noorõlõ om parhillatsõst veidü, om tuu jo viil Võru vallaga katõ pääle. Üts mõtõ om kolli raamadukogu majja. Nuur olnu sis raamatidõ lähkül kah.

    Kõik neli liina latsiaida omma küländ kehvän saisun, vähämbält üte latsiaia püvvämi iks paari aastaga kõrda tetä.

    A kultuuri-plaani?

    Olõmi Kandlõ rahvaga kõnõlnu, et Võrul jäl tiatrit tegemä naatasi. Mu sõnnum oll’, et või-olla rohkõmb kaia koolipõhidsõ tiatri poolõ, koolilatsilõ olnu tuud väega vaia.

    Kuna Võru liinal tulõ 230. aasta juubõl, tahtnu suvõ lõpun liina päivi aigu tetä üleilmalidsõ võrukõisi kokkusaamisõ. Kutsu muialt ilmast kodu ummi «latsi», kes omma sääl läbi löönü, ja muiduki noid kah, kellel siin häste lätt. Tahtnu võru võimõkust näüdädä!

    Ma usu, et tuu plaan miildüs rahvalõ: ku kaia naabridõ, näütüses setodõ manu, sis om nätä, et juur om inemiisil kodumullan kinni. Lähembäl aol tahtnu tetä mõttõtalgu, kon inemise saasi vällä pakku, määne võissi tuu kokkusaaminõ olla. Pia saa liina kodulehe pääle kotus, kohe saa umma arvamist kiruta.

    Su esä Allasõ Jaan mõistsõ tsiapõrna päält talvõilma ette kaia. Mille päält sa ette kaet vai kost nõvvo saat, et õigit otsussit tetä?

    Kõgõ targõmb om kullõlda inemiisi ja noidõ mõttidõ päält inämb-vähämb kesktii kokku panda ja uma arvamisõ kujunda. Asi lätt vussi, ku jäät õnnõ umma napa imehtelemä.

    Küsse Harju Ülle
       
     Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
       
     
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
       
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm 
       
     
     
       
     
     
       
     Uma Internetin