 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Inemine ja massin passi-i egä kõrd kokko | | | Kolm aastat tagasi mõtlimi esäga, et piässi esi ka üte massina valmis ehitämä. Ma olli tuus aos õkva nii suurõs kasunu, et väiku poiskõsõ ATV oll’ mullõ väikus jäänü ja huvi tuuga sõita otsa saanu.
Märgotimi pikält ja tull’gi hää plaan ehitä kart. Meil oll’ raam olõman ja ATV külest tahtsõmi muu tarvilidsõ jupi võtta.
Mõtõldu ja tettü! No edimält oll’ õnnõ mõtõldu, a sõs naksimi tegemä. Ts’ohkõndimi as’a kallal kõik varahadsõ keväjä vaba minodi.
Mahlakuu lõpun oll’ massin valmis ja ütel pühäpääväl naksimi proovisõitõ tegemä. Mu suurõ sõsara olli ka koton ja põllu pääl nakas’ hirmsa kihotaminõ pihta. Esä tegi edimädse sõidu. Sõsara ütlivä, et tütrikõl um õigus inne sõita, ja peräkõrd tull’ mu kõrd ka kätte.
Ma olli nii herevällä ja uhkõ, ku massinalõ istsõ. Panni kiivri päähä ja vaoti gaasi. Edeotsa läts’ sõit väega häste, kibõhus mugu kasvi ja sõs tull’ mul hirm pääle. Tahtsõ huugu maaha võtta, a massin kihot’ iks edesi ja ma es mõista midägi tetä. Hirm läts’ õnnõ suurõmbas.
Esä sai arvu, et midägi um kõrrast är ja nakas’ mu puulõ juuskma. Tä tahtsõ minno katski lännü massina päält är tõmmada.
Plaan oll’ hää, a lõppi õnnõtulõ. Esä sai kihotava massina tsõõriga vasta jalga, linnas’ kukõrkuuti ja jäi põllu pääle pikäle. Massin kuun minoga virot’ iks edesi. Naksi hirmsalõ rabõlõma ja teno toolõ pässi määnegi tross vallalõ ja pitur nakas’ tüüle. Sai kardi saisma.
Tõsõ olli joba esä mano juusknu. Sais oll’ hallõ, esäl hirmsa valu ja jalaluu purus.
Platsi kõlistõt hädäabi vei esä edimält Võrolõ ja säält edesi Tartolõ. Tetti lõikus ja panti jalaluu raudu ja kruvvõga kokko. Mitu kuud tull’ karkõga kävvü ja ega peris kõrda ei olõ asi siiämaani saanu.
Ku tuu pahandus juhtu, sõs edimält ma mõtli, et olõ kõgõn süüdü, selle et ma tahtsõ säänest massinat.
Tõsõ kõik ütlivä, et tego oll’ õnnõtusõga ja õnnõtuisi või kõgõ juhtuda. Nüüt ma usu külh säänest juttu, a tuukõrd oll’ hirmsa süämevalu ja murõ.
Tuud karti ei olõ mi inämb kõrda tennü ega sõita pruuvnu, sais niisama kuuri takan.
Olõ tihtsäle mõtõlnu, et kõik massina umma jo inemiisi vällä mõtõldu ja valmis tettü. Näist um satu aastidõ joosul olnu väega pall’o api, a samal aol um juhtunu ka väega jälehit õnnõtuisi.
Luiga Oliver-Sander
Parksepä keskkuul
VIII klass | | | | Seo kardiga kihotaminõ lõppi kehväste.
Pilt eräkogost |
|
|
|
