Nummõr' 303
Radokuu 25. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Maa uut tegijit
  • Uudissõ
     
  • Peterburin naas’ pääle Võromaa aastak
  •  
  • Sännän kõnõldas Jaigist ja Adsonist
  •  
  • Avita tävvendä kiudutõduidõ nimekirja
  • Märgotus
     
  • Allasõ Anti: võrukõisi üleilmnõ kokkusaaminõ võissi tulla Võrul!
  •  
  • Lätläisil ommava pikembä lina
  • Elo
     
  • Kriuhkamehe aastapäiv
  •  
  • Inemine ja massin passi-i egä kõrd kokko
  •  
  • Kohe kaosõ hää as’a?
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
    In memoriam
     
    Platsi Liiso tsehkendüs
     
    Hädäh ülemõistusõ jõudõga
     
    Mu sünnükodol oll’ kolmõst külest mõts ümbre ja tuu üts vaba külg oll’ kah nii, et vaba riba oll’ paarsada miitret lagja, järgmädse külä edimäne talo oll’ poolõ kilomiitre takah.

    Tuu juhtuminõ oll’ nii 1950. aastaga ümbre. Oll’ talvinõ aig, lumi sükäv maah.

    Tuulaigu säänest kommõt es olõ, et tiid valla aias, ja tuuperäst oll’ külä vahel õnnõ jalajälgi, vahel kah rii-, tuu tähendäs hobõsõjälgi.

    Suurõmb tii jäi üle nelä kilomiitre taadõ. Talvõl es putu mi küllä nal’alt kedägi tulõma.

    Tuulaigu elektrit muidogi es olõ ja petroligagi oll’ viil rassõ. Tuuperäst olli õdagu pümme ja pikä.

    No istsõva sõs kõik ümbre aho ja vahtsõva tullõ. Tuu paistõh loeti vahel kah määndsitki raamatit, tsurgiti nii ummi silmi.

    Lauda man tetti kah toimõndusõ varramba är: sääl käüti kül latõrnaga, a tetti kipõstõ, et petrolit veidemb kulussi.

    Tarrõ tuudi sõs kaost pangiga vesi, et saas juvva ja hummogu olõs latsõl näomõskmisõ vesi lämmämb. Meil oll’ salviga sahtkaiv, tuu oll’ tettü haavapuust. Kaiv oll’ kooguga.

    Imä tükse mul iks väega lugõma, ku vähägi vallalist aigu oll’. Tuuh, ku mul oll’ är opitu, lei ma kah imäle tihtsäle appi.

    Ütskõrd, ku nii istsõmi ja lugõsimi – kell oll’ joba peris pall’o (raamat oll’ huvitav) –, kuulimi äkki väega imelikku hellü tarõ päält.

    Jäimi kõik vakka ja kulssimi, mis tuu võisõ olla. Oll’ tükk vaikust, sõs tull’ tuu hirmsa helü jälki tarõ päält.

    Tarõ pääle sai meil õnnõ väläst redelit pite. Üleväh oll’ tarõ pääle minegi luuk, mis käve haagiga kinni.

    Kuna tuu hirmsa helü perrä es jää, võtt’ esä latõrna ja otsust’ kaema minnä.

    Edimält käve õnnõ väläh redeli man, kai, et sääl jälgi es näe ja luuk om kah haagih. Noh kaimi sõs, et hellü kah kõrras es olõ ja nüüt om kõik kõrrah, a sõs tull’ tuu helü vahtsõst ja oll’ viil hullõmb ku inne.

    Nüüt läts’ esä vahtsõst vällä, ronisi redelit piteh üles, tegi luugi valla ja kai tarõ pääle, es näe sääl midägi, pand’ luugi jälki kinni ja haaki ni tull’ tarrõ tagasi.

    Tä jõudsõ meid trüüsti, et olõ ei midägi, ja sõs tull’ viil hirmsamb helü säält üleväst, ku oll’ olnu eelmädse kõrra.

    Mu esä es olõ pelgäjä, a ma kai, et esäl kah läts’ nägo valgõmbas, ku harilikult oll’.

    No sõs võtt’ imä kah kirvõ kätte ja läts’ esäle julgustusõs vällä. Mullõ anti sääne ülesannõ: ma pidi luvvavarrõga tuu kotusõ pääle vasta lakõ koputama, kost tuu hirmsa helü tulõ.

    Ku esä ja imä lätsi tarõ pääle, haari ma luvva ja olli valvõh, et saas koputa, ku tuu helü jälki tulõ.

    Helü tull’gi pia ja ku peris ausa olla, sõs nüüt olli ma ütsindä tarõh ja hirm oll’ suur, ma olli iks viil lats, sääne 12–13 aastaga vaihõl.

    Käe värisi, ku lätsi helü poolõ ja tahtsõ naada lakkõ koputama. Tuu helü tull’ peris korsna kõrvalt laest.

    A ku ma sinnä sai, olli näost valgõ nigu kõotoht, selle et helü tull’ nüüt joba nigu tarõst ja altpuult ku inne.

    Viimäte sai ma arvo, et tuu helü tulõ hoobis joogiviipangist, mis oll’ korsna kõrval pingi pääl.

    Ma es kopuda sõs midägi, naksi immä ja essä hõikma.

    Nuu kaiva, et nüüt om kiäki latsõlõ joba kallalõ lännü... Hää, et nä redeli päält maaha es sata.

    Nä olliva väega kipõstõ tarõh ja ku näivä, et ma eloh olõ ja kallal kah kedägi ei olõ, hingsivä tükü maad kergembält.

    Ma naksi ruttu seletämä, et tuu helü tulõ hoobis säält pangi mant.

    Esä pand’ sõs latõrna lähembäle ja näkk’, et midägi liigus pangih vii seeh.

    Kutsõ sõs imä kah mano ja kaiva, kuis vii seeh kunn ujos ümbre.

    Kuis kunn sinnä kaivo ja pangi sai, täpsele ei tiiä, a tuu sai selges, et maganu kunn heräsi lämmän tarõn üles ja mida kavvõmb tä sääl oll’, tuud rohkõmb tä liikma nakas’ ja tuud suurõmbat lärmi tekk’.

    Sääne hirmsa helü tull’ tuust, et tä ummi koibõga tõmmas’ pangi viiri pite, a kraapminõ kostu üllest, selle et pang oll’ nigu ruupor, mis ülespuulõ tsihit.

    No nüüt oll’ meil jälki vaikus majah. Esä visas’ tuu vii vällä. Naarimi kõik esi kah, et näet, väikukõnõ kunn või suurõ inemise hirmu täüs aia.

    Ma jäi kah rahulidsõlt magama, õnnõ olli kõgõ suurõmb kannataja, selle et ma pidi hummogu näko mõskma ijäkülmä viiga, mis oll’ õkvalt kaost tuudu.

    Sari Meeme
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kanakari orrõ pääl

    Jõuluvaheaol oll’ väiku liinatütrik maal vanaimä puul külän. Lats tund’ suurt huvvi eläjide vasta laudan.

    Vanaimä näüdäs’ kõkkõ ja selet’ hää meelega. Lats’kõnõ pand’ imes, et kanakari eski maka orrõ pääl. Tä küsse vanaimä käest, kuis kanakõsõ säält alla ei sata. Vanaimä ütel’, et kannul omma säändse jala, mis hoitva näid kinni ka magadõn.

    «Kannul omma varbidõ otsan luku ja nä ei sata kohegi,» rahust’ vanaimä murõhtajat.

    «A ku lukk rikki lätt, sis jääse kanakõsõ pää alaspidi ripnõma ja makasõ edesi,» tekk’ väiku tarkpää vanaimä jutu pääle uma järeldüse.

    Kikkapoks

    Taa lugu juhtu pall’o aastit tagasi, tuud väikut maakuuligi ei olõ inämb olõman. Vahetunni aigu käve latsõ tsõõrin kalitorri piten, nigu tuudaigu kombõs oll’.

    Äkki näkk’ kõrrapidäjä koolioppaja, et kats vanõmba klassi poiskõist klobisõ tõõnõtõist. Sääne kikkapoks, et hoia alt! Ku poiskõisil olõs sulõ külen olnu, olõs nuu mugu linnanu…

    «Kas süä karas’ täüs, et piät ruskidõga umma õigust takan ajama?» küsse oppaja, nuur naistõrahvas, kaklõjidõ käest kur’alt. «Süä viil õigõlõ täüs ei olõ lännü. Ku olõs, sis ei tiiäki, mis saanu,» tunnist’ üts tapukikas tõõmeeli.
       
     Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
       
     
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
       
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm 
       
     
     
       
     
     
       
     Uma Internetin