 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| Võrokõisi mängujutu | | | Vana Võromaa inemise saadi Eesti rahvaluulõ arhiivi latsimängõ korjamisõ võistlusõlõ neli kirätüüd. Kõgõ vanõmb võistlusõl ütenlüüjä oll’ kah mi kandist – 100aastanõ Rinne Anni.
Rinne Anni mälehtüse latsimängõst küünüse 1910. aastidõ Petrogradi, kon timä pere 1920. aastani elli. Anni mäletäs, et mängoasjo oll’ näil hulga: esieränis omma miilde jäänü pupi üten müübli ja pupianomidõga. Ku Vinnemaal päält revolutsiooni nälä-aig nakas’, pagõsi pere är Võromaalõ.
78aastadsõ Räpinä kandi mehe Jõksi Ado mälehtüse nakasõ Eesti riigi edimädse ao peräotsast, ku pere tallo üles ehit’. Kipõlt tulli pääle sõda ja Vinne aig, ku lats võisõ jäiäki unistama harilikust pleiätsist, kõnõlõmada värviliidsist.
Koolilatsi kõgõ päämine mäng oll’ sis rahvidõ pall. Palli ummõl’ rätsepmeistri ilosahe höörikus, linapaklit täüs topitus mütsäkus. «Mütsäk oll’ nigunii rassõ, a ku trehväs’ viil kogõmada viilumpi, sis ligosi läbi ja tuud pidi mitu päivä kellegi kotoh aho pääl kuivama,» kirot’ Jõksi Ado.
Esitettüist mängoas’ost kirot’ ka Räpinä kihlkunnan sündünü, Kauksi koolin käünü Polli Elsa (82): «Ku tahtsõ puppi, sis kipõ loomuga sõsar ummõl’ närdsõst pupi ja topsõ pehmit kaaraaganit täüs, joonist’ ja ütel’: «Silmä, nõna, suu, tissi, naba, luu!» ja asi sai aetu! Agana-Ann sai nimes.»
Leevakult peri (eläs Kohilan) Aspergi Eha (74) kirot’, kuis puujuppõst ja kivvest kar’aeläjit tetti. Inne sõta säeti kokko talokari, päält sõta kolhoosikari. «Kolhoosikar’ah olli suurõ kuusõkuku lehmä, väikumba lamba. Kar’akopli teimi puuossõst. Pannimi aida purgiga vett joogis ja hainatuttõ söögis. Lambit pügäsimi mängult ja inne tuud mõsksõmi viiga, et vill olnu puhas. Õdaguspoolõ naksimi lehmi nüsmä ja piimä kurnama. Kõgõ hullõmb oll’ tuu, ku hummogu vällä minneh tull’ vällä, et kana olli mi kar’a-aia är lahknu ja kuku lakja salitsõnu. Tull’ otsast pääle naada.»
Latsimängõ korjamisõ võistlusõ kõrraldaja Tuisu Astrid selet’, et inämbüs mängõst kirotanuist inemiisist omma sündünü 1930.–1950. aastil. Nii saigi rahvaluulõ arhiiv hää kogo sõa- ja päältsõa-ao latsimängõst.
Tuisu Astrid ütel’, et mängoseletüisi om innembägi kor’at, a seo võistlus oll’ esieräline tuuperäst, et mängõst kõnõldi esihindä mängmise kogõmusõ kaudu.
Kokko saadi 76 inemist 650 leheküle ümbre mängojuttõ, päält tuu viil pilte, tsehkendüisi, esitettüid lavvamängõ ja puppõ jne.
Eesti Rahvaluulõ Arhiiv tennäs kõiki mängosaatjit ja parõmba kirotaja saava ka väiku preemiä.
Kukki võistlus om läbi, või ummi mängo-mälehtüisi iks mano saata aadrõssi Vanõmuisõ 42, Tarto vai kratt@folklore.ee pääle.
UL | | | | Räpinä kandist peri Polli Elsa saatsõ mänguvõistlusõlõ mälehtüisi sõa-aost, ku kõik mängoas’a tull’ esi tetä.
Harju Ülle pilt |
|
|
|
