Nummõr' 302
Radokuu 11. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Kaivanduisi-vastanõ võitlus sai huu sisse
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi mängujutu
  •  
  • Umalõ kraamilõ Uma Meki märk!
  •  
  • Moisekatsi Elohelü – 15
  • Märgotus
     
  • Midä vanaimä arvanu?
  •  
  • Üts küsümüs
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Ragomada mõtsaga maa
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Käü ilmadu targutaminõ ja rehkendämine, a hädäline iks api ei saa
     
    Midä vanaimä arvanu?
     
    Nõlvaku Kaie, Harglõ khk

    Mõtlõ viimätsel aol peris tihti uma vanaimä pääle, kiä jo sis taivaesä manu läts’, ku ma koolilats olli. Mitma asja man tulõ õks miilde, et ei tiiä, mis tä põratsõst aost ja kombist olõs arvanu.

    Raadion, telekan ja seitungin om vanust inemiisist ja vanas jäämisest nii pall’u juttu, õkva vääga pall’u.

    Vannu inemiisi om alasi ollu ja tuu om jo teedä, et kõik ütskõrd vanas saava, a ennembi es olõ moodun tuu ümbre nii pall’u targuta.

    Ja sis tuud ilmatut rehkendämist, medä statistikas kutsutas! Et pall’u om meil tõbitsid ja terviid inemiisi, et mitu aastaiga naasõ ja mitu mihe tävve tervüse man eläse ja kas tuu nummõr suurõmbas vai vähämbäs lätt…

    «Või õnnistekij!» olõs vanaimä, kiä umal aol hoolõga raadiod kullõl’ ja lehti lugi, taa pääle ülnü, ku tä viil siin ilman olõs ollu. Ja olõs kõva helüga naarma nakanu, ku olõs teedä saanu, ku pall’u inemisi sääntse tühä rehkendämise iist palka saava. Ilmadu rassõ omgi selges tetä, kellele sääntsest tüüst kassu om.

    Ja määntse sordi ala vanaimä sis esi olõs umal aol kõlvanu? Käümine oll’ täl mitmid aastid vaivalinõ ja pää käve vahel ümbre. Tuu ümbrekäümine oll’ muiduki korgõst vai ka liiga madalast vererõhust, a ega sis jo sääntse hädä vasta õigõt rohtu es olõ ja vererõhumõõtjast, mis põra pea egälütel kotun om, es mõistõta undki nätä.

    A peris haigõs peeti mitukümmend aastaigu tagasi rohkõmb nuid inemiisi, kiä tõisi avita olli jäänü.

    Seeni, ku katõ kepi nõal hendä peräst vällä mintüs sai, pruuvõ vana inemine õks medägi tetä. Madala pingikese pääl istõn sai tõnõkõrd veidü pindriid kitsku, mar’aaigu oll’ tä päävä läbi pangiga puhma man ja ku muud es jõvva tetä, sis valvi lauda lähkün istun kanapoigõ. Ja varda olli peon sügüsest keväjeni – nii latsilõ ku latsõlatsilõ oll’ sukkõ ja kindiid kõik aig vaia.

    Esiki surnuaian sai bussiga är käütüs, ku oll’ üten võtta mõni latsõlats, kiä kotti kand’ ja matusõplatsi pääl kõrralda avit’.

    Kuis sääne inemine hennest haigõs pedi! Vana oll’ külh, a tuu oll’ ju loomulik, et vanaimä ommaki vana!
    Vaivalt põraki nuu memmekese-tädikese, kiä rohtõ tarvitasõ, a kotun uma majapedämise kõrran hoitva ja egäle poolõ jõudva, olku vai katõ karguga, hennäst tävvelikult tõbitsis pedävä. Mu ämm sai ildaaigu 101, ja ku tä meile kirutas, sis ennembi kõgõst muust ku tervüsest. Käümine om vaivalinõ ja kõrvakuuldminõ võinu parõmb olla, a tä arvas, et ku inemine egä hommuku sängüst vällä tulõ, esi rõivilõ saa ja tarõn ümbre liigus, kas om sis mõtõt hädäldä.

    Mu vanaimäl tull’ õks enne ärminekit mitu kuud sängün olla külh. Mul om meelen, ku hallõ mul täst oll’, ku tä talvõl viil kõnõli, et päses vast keväje vällä ummi lillikeisi kaema, a keväjes joba nii hõel oll’, et aknõ manu istmagi tulla es jovva.

    A sis es tiiä ma ega ammuki tä esi, ku häste täl läts’, et uman kotun sängün olla sai. Kiäki oll’ õks kotun, kiä avit’, ku vaia oll’. Sis es mõista tuud mõtõldagi, et tulõ aig, ku vannu inemiisi latsõ viil enämbüisi tüül käävä ja kotun päiv läbi kedägi ei olõ.

    Nuilsamul latsil om põra valli, kas nä jääse kodu uma imä vai esä manu ja ajava vanainemise pinsiga hädäga läbi (rohu masva ütsjagu) vai pandva vanainemise hoolõkottu, kohe tulõ massa hoolõaludsõ pinss ja uma palgaraha enämbüsi viil manu. A ku kotun olõt, mass riik sängü jäänü avitamisõ iist sääntse raha, et tuu iist kats kõrd poodin saat kävvü. Tuuperäst pelgäse jo põradsõ keskiälise ette, mis näist ütskõrd saa.

    Minevä keväje võeti taa murõ riigin üles külh, ku Hvostovi Andrei Eesti Päävälehte pikä ja halusa jutu kirut’, a nigu meil moodus om, sinnäpaika kõik jäi. Tuustsamast kirut’ keväje viil LP-lehen Veidenbergi Ingrid, a ku säädüst ei olõ, ei saa inemise medägi tetä.

    Riigi ja ministeeriumi targutaminõ, et teema om vääga tähtsä ja nii edesi, ei avita nuid, kiä uma murrõga ütsindä omma jäänü.
     
    Nõlvaku Kaie
       
     Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
       
     
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
       
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm 
       
     
     
       
     
     
       
     Uma Internetin