Nummõr' 302
Radokuu 11. päiv 2014
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  • Pääleht
     
  • Kaivanduisi-vastanõ võitlus sai huu sisse
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi mängujutu
  •  
  • Umalõ kraamilõ Uma Meki märk!
  •  
  • Moisekatsi Elohelü – 15
  • Märgotus
     
  • Midä vanaimä arvanu?
  •  
  • Üts küsümüs
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Ragomada mõtsaga maa
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
    Ragomada mõtsaga maa
     
    Rahmani Jan

    Vahtsõaastakuu keskpaigan kõnõldi mitmõn Udmurdimaa paigan Võromaast. Loeti-laulõti võrokeelist luulõt, miä kõrraga ka udmurdi kiilde ümbre panti. Eestin elävä udmurdi luulõtaja Mush Nadii kõrraldamisõl kävevä hinnäst Udmurdimaal näütämän Võromaa luulõtaja Contra ja Rahmani Jan.

    Udmurdimaa jääs Võromaast ligi 2000 verstä hummogu poolõ. Ku rongiga sõita, lätt kats üüd, inne ku peräle jõvvat. Olõmi otsustanu sõita Pihkvast, sis ei pia Talliina tsõõri tegemä ja näemi Pihkva liina kah. Nii istumigi puulpäävä hummogu Moostest bussi pääle, miä Pihkvahe vii. Buss tulõ. Piirist saami üle. Pihkvan mol’otaminõ lätt kipõstõ. Olõmigi rongi pääl.

    Rongin om harinõmada kõrd. Kemmergu omma puhta. Kupeen om telekas! Kupeekaaslanõ – illos noorõpuulnõ naistõrahvas – süüt mi kõtu kõrralikku koton tettüt pitsat täüs. Pakumi vasta Kalevi kommi. Üte võtt.

    Paistus, et Vinnemaa rühk suuri sammõga Euruupa poolõ, vähembält lask niimuudu inne olümpiämänge vällä paistu. Pühäpäävähummogunõ Moskva om puhas, üttegi suidsukonni ei videle uulidsa pääl.

    Taksopakjit om hulga, a nä ei tükü väega pääle. Koti valgustõdas vaksalihe sisse minnen läbi: tuu om tsipa harinõmalda, a and olõkilõ julgust mano.

    Lövvämi üles õigõ vaksali ja ostami piledi, mol’otami veidükese, sõidami metrooga, jalutami Arbati pääl, kon olõ-i pea üttegi inemist. Kaemi, kuis kesk Verevät väljakut om uisuväli tett, jalotami viil ja lövvämi puulkogõmalda ja ilma kaardilda tagasitii vaksali mano. Mol’otami viil vaksalin ja lõpus omgi rongiaig. Kõik juusk nigu lepädse riiga, õnnõ üts asi om kehväste: mi ei saa ühendüst Nadiiga, kiä meid Udmurdimaal vasta peas võtma. Telefonisõnomi ei lää läbi.

    Pääle üüd rongin jõvvami Možga liina. Om iispäävä hummok. Rong pidä kinni väiku kurvõ pääl, astumi perämädsest vagonist vällä. Lumi om maan. Nii kavvõdalõ, ku silm seletäs, ei näe üttegi inemist. Rong sõit edesi.

    Kostki kavvõst, säältpuult, kohe rong sõitsõ, nakkas paistma üts inemine. Nadii om meile ilostõ vasta tulnu. Olõmi jõudnu Udmurdimaalõ. Iin uut kuus kipõt päivä, täüs esinemiisi ja ütest paigast tõistõ sõitu. Noist päivist jääs miilde hulk kildakõisi.

    Lõuna-Udmurdimaa om tasalik maa. Suurõ põllu, mõtsanuka. Puu omma pia sama nigu meil, õnnõ lehist paistus kah tõisi puiõ seen. Lehis om uma nõgla talvõs maaha ajanu ja jääs niimuudu silmä. Mi edimädses piätüspaigas om Alnaši rajoon, peris lõunan ja piaaigu Tatarimaa seen.

    Mõts om kül tuu, miä Udmurdimaal kadõdas tege. Puul Udmurdimaast om mõtsa all ja ma es näe üttegi värskit lanki. Võiolla näid kongi õks om, a autuankõst joht üttegi nätä ei olõ. Võromaal muud näeki-ei.

    Külä tähendäs Udmurdimaal tsipa tõist asja ku meil. Näil omma külämaja kõrvuisi ehitet ja noist saava sis uulidsa. Niimuudu ehitedäs ka vahtsõ külä, gaasitrassi lähküle, et olõs hää gaasiga majjo lämmäs küttä. Mi jutu pääle, et puiõga võinu ahjo küttä, raputasõ udmurdi küläinemise kahtladsõlt pääd ja arvasõ vist hindämiisi, et mi olõmi aost maaha jäänü.

    Pini om udmurdi keelen «punõ», rõhk perämädse ja hariligust tsipa korgõmba «õ» pääl. Noid pinne juusk iks külä vaihõl ümbre, naa omma sõbraligu. Contra käü juuskman ja pelgäs alostusõn tsipa noid vallaliidsi pinne, a õigõ pea saa selges, et olõ-i hätä, sõnna kullõsõ.

    Maakooli. Käümi mitmõn koolin, loemi ja laulami suurõmbilõ ja vähämbile latsilõ. Contra «Kunna rokk» miildüs Udmurdimaa koolilatsilõ ja mu laulu «Kuionu puu» ümisese kah üten. Nadii pand kõik ilostõ udmurdi kiilde ja nii omgi kõik jutt päämidselt võro, eesti ja udmurdi keelen.

    Väreti omma Udmurdimaal ilosa. Pia egäl külämajal om uhkõ väret ja mitmõl maakoolil kah.

    Udmurdi külä Tatarimaal om tsipa tõistmuudu kotus. Olõmi üles löüdnü tuu maja, kohe Nadii pidi viimä Eestist saadõtu paki, ku äkki nakkas kostma laul. Väretist tulõ vällä kats laulvat rahvarõivin naist, pirukakandik ja viinapits tsusatas küläliisi nõna ala. Lauluga juhatõdas meid tarrõ, õkva lavva viirde. Ja sis lätt trall valla: pillimiis võtt pilli, lauldas, pakutas süvvä, juvva.

    Laulvidõ naisi sõsar eläs Eestin ja ei olõ inämb ammu kodopaika trehvänü. Et om vahtsõnõ aig, suhtlõsõ nä Skype'iga. Õks nii, et ütel puul arvutiekraani võetas laul üles ja vähä ao peräst laulva kõik, nii et vesi silmi tüküs. Ja Vana Tallinna klaasõ lüvväs kah vasta arvutiekraani kokko. Ku olõmi ärä nännü säändse õkvaliini Talliin-Tatarimaa, kutsutas jälleki lauda: pelmeeni omma valmis saanu.

    Süümine om tsipa harinõmalda. Egän koolin andas süvvä, egän paigan, kohe küllä läämi. Nii tulõ viis-kuus lõunõsüüki päävän, päält noide viil tsäijuumisõ, kah söögiga. Rassõ om, a ei saa jo häbemädä olla. Ja väega hää om kah kõik, midä pakutas. Juumist tuu iist om hulga veidemb, ku võidsõ pelädä. Mehe inämbüisi ei juu. Kiä om autuga, pitsi ei putu: trahv 30 000 (ca 630 EUR), pand pelgämä. Nadii seletäs, et nuu, kiä omma tahtnu, omma hinnäst joba põhja joonu ja perrä om jäänü as’alikumb rahvas.

    Udmurdi küläliisimaja pääliina lähkül om paik, kohe mi mitmõs üüs jäämi. Om vannamuudu ahi ja suur tarõ, kon pikk laud ja hulk raamatit. Pererahvas om esieräline, perremiist huvitasõ vaimsõ as’a ja tä taht kunagi savvusanna kah ehitä. A seeni tulõ leppü hariligu, Soomõ keressega sannaga, miä meile katõl õdagul häste är kulus. Kassi, pini, hobõnõ ja eesli omma seo küläliisimaja magneti, mink peräst liinarahvas taht tulla.

    Pääliinan om hulk tehassit, a ka kõik muu pääliinalõ tarviligu as’a: mitu raamadukoko, suur tele-raadiomaja, aokirjutoimõnduisi maja, rongijaam ja mitu bussijaama, poodi, kohvigu ja üüklubi.

    Põh’a-hommogu puul pääliina om tsipakõsõ Haanimaa muudu maastik. Üteldäs, et taa om Uuralidõ alostus. Sõidami mäest üles ja alla, tii veeren om mõts. Säänesama mõts nigu meil. Kuusõ, pedäjä. Mõnõ mäekese otsan om ravvast monstrum, nigu püstkua raam. Üteldäs, et niimuudu kaivõtas maa seest naftat vällä.

    Raamadukogon, pääliinan, om mi kõgõ esierälidsemb ülesastmine. Tähistedäs 1990. aastit udmurdi kirändüsen. Tuul aastakümnel om kirändüste tulnu hulk tunnõtuid tegijit, noidõ hulgan ka mi kutsja, aokirä Invožo päätoimõndaja Pjotr Zahharov. Kõgõpäält astus üles räpimiis, kiä vinne-udmurdi-inglüse segäkeelen midägi vihatsõlõ mikrofonni lugõ. Sis nakkas laulma diskotäht, kiä 20 aastakka tagasi väega popp oll’. Ummi luulõtuisi ja juttõ lugõva ette ka Udmurdimaal tunnõdu tegijä, nuu, kiä kamban 1990. aastagal udmurdi kirändüste tulli. Kõgõ vahelõ näütäse hinnäst ja vahtsõt muudu ilosa udmurdi modelli. Sis saami mi lukõ ja laulda. Sis jälleki modelli, ja osa noist lugõ kah luulõtuisi. Paistus, et õdagu kõrraldaja Zahharov taht ilosidõ tütärlatsi abiga udmurdi värki popimbas tetä.

    Udmurdi disko om nuuri siän väega popp üritüs. Tetäs tuud Iškari liinan kõrra kuun üten üüklubin. Mängitäs udmurdikiilsit poplaulõ, vahepääl tulõ lava pääle ka üts küläansambli, kiä tege rahvamuusikat. Noorõ hüplese lava iin ja kes ülearvo üten elämä nakkas, saa turvamehe käest nuumi. Pits viina mass 50 ruublit (tsipa üle üte euro) ja suitsu tetäs klubin seen. Tan saa mullõ selges, et olõ vanas jäänü.

    Raadio. Olõmi kats kõrda udmurdikeelidse raadiosaatõ õkva-eetrin. Edimäne kõrd päivä, sis tutvustami hinnäst ja loemi mõnõ luulõtusõ. Nadii pand kõik ilostõ udmurdi kiilde ja saa päält saadõt kõnnõ: hää oll’ teid kullõlda. Tõõnõ raadiosaadõ, niisamatõ õkva-eetrin, om riidi õdagu ilda, kelläst kümnest kesküüni. Tuu om popp nuurisaadõ, tsipa mi Raadio 2 hummoguprogrammi vurfi. Sääl teemi nall’a, laulami mossest ja sapikust, üle Udmurdimaa kostusõ ka Contra Nirvana-tüütlüse. Internetin kommenteeritäs ja mõnt luku peami esiki suuvmisõ pääle tegemä. Olõmi nädäliga joba Udmurdimaal tuntus saanu!?

    Tunnõt paiga jääse meil seokõrd läbi käümäldä, kuigi riivamiisi mi naid pututami. 2014. aastaga soomõ-ugri ilma kultuuripääliinas valit Bõgõ külä Šarkani rajoonin om õkva üte mi esinemispaiga naabrikülä. Ka kuulsa külä Brangurt (Buranovo), kost peri vanaimäkese üleminevä aasta Eurovisioonil kävevä, jääs mi tii viirde, ku sõidami kuuli Pitši Purga rajoonin. Süä ei saa peris tsälkä, a hää kah: om põhjus järgmäst Udmurdimaal käümist plaani.

    Puulpäävä õdaguspoolõ saadõtas meid rongi pääle. Sama tii taasperilde: Moskva, mol’otaminõ, Pihkva… Pihvan nakkas aig tõistmuudu juusma, mol’otaminõ saa otsa. Petseri buss om iin ja nii olõmigi kell 9 hummogu Petserin. Koton, Võromaal, om varanõ hummok, kell om viil säidse. Püvvämi Petserin kuluta ummi perämäidsi ruublit, a tuu ei õnnõstu: mul tulõ puudus ja Contral jääs perrä. Piiripunktist tulõmi jalaga üle, kummagi poolõ pääl suurt midägi ei küstä ja midägi ette näütämä ei pea. Eesti piirimiis kaes õnnõ kõrras passi ja ku ma tälle küsüvät näku tii, ütles: olõt nüüt Eestin. Üts mu elo põnõvambit külänkäümisi saa säälsaman Koidulan uma otsa. Lumi om vahepääl maaha sadanu ja om tulnu talv uma 20-kraadidsõ külmäga.
     
    Küläliisimaja köögin: lavva takan üten pääliina folklooriansambli Tšilter ((heegel)pits) rahvaga. Pildi kurapuulsõn veeren iin istus tunnõt laulja Utkina Nadia, hääl puul veeren sais nädäli kõrraldaja Mush Nadii.
    Zolotorjova Maria pilt
     
    Udmurdi Vabariik om Vinne Föderatsiooni osa. Udmurdimaa om sama suur nigu Eesti ilma saarilda. Udmurdimaal eläväst rahvast suurõmb jago (päält 60 protsõndi) omma vinläse, kolmas jago rahvast omma udmurdi. Maal eläväst rahvast suurõmb jago omma iks udmurdi. A Udmurdimaal eläs õnnõ 2/3 udmurdi rahvast, ülejäänü eläse päämidselt Baškiirian ja Tatarimaal, Permi ja Kirovi oblastin ja Marimaal.

    Pääliin Iškar (vinne keeli Iževsk) om tüüstüsliin. Liinan eläs ligi 600 000 inemist, noist inämbüs (70%) vinläse. Udmurtõ om pääliinan 15 protsõndi ümbre, ligi 10% om tatarlaisi.

    Udmurdi kiil om soomõ-ugri kiili permi rühmä kiil. Ligembä sugulaskeele omma permikomi ja (sürjä)komi kiil. 2010. aasta Vinnemaa rahvaloendusõ perrä mõistsõ udmurdi kiilt 324 338 inemist, saman udmurdis pidäsi hinnäst 552 299 inemist.

    Udmurdi kiilt peetäs ohon olõvas keeles, tedä tarvitõdas veidü ja tä om madala prestiižiga. Udmurdi keelen tulõ vällä kats aolehte ja neli aokirja, raadiosaatit om ligi 2,5 ja telesaatit 1,5 tunni päävän.

    Saast tuhandõst udmurdi koolilatsõst opp imäkiilt vähemb ku egä kolmas, a tuud udmurdikeelist oppust andas kah õnnõ maakuulõ algklassõn, edesi om kõik koolioppus vinne keelen. Udmurdi keele oppamisõlõ ei panta kül kätt ette, a ei jakku udmurdikeelitsit oppajit ja opimatõrjaalõ.

    Udmurdi Vabariigi parlament om andnu udmurdi keelele riigikeele staatusõ, a toolõ säädüsele om tunda ka vastasaismist.

    2012. aastagal ilmu Vinnemaal 28 nimetüst udmurdikeelitsit raamatit ja brošüüre, noidõ trüküarv kokko oll 49 500.

    Läte: Vikipeediä, fennougria.ee

    Eesti kirändüse nätälit Udmurdimaal om kõrraldõdu joba 2011. aastagast pääle. Hinnäst omma siiämaani Udmurdimaal näütämän käünü: 2011. aastagal Maarja Kangro, Mihkel Kaevats; 2012. aastagal Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Jürgen Rooste; 2013. aastagal Eva Koff, Indrek Koff ja 2014. aastagal Contra, Jan Rahman.

    Nädäli kõrraldaja ja kirändüse tõlkja udmurdi kiilde om Mush Nadii, udmurdimaalt peri kiränik ja tõlkja, kiä eläs ja tüütäs Eestin.

    Nädälit tugõ Eesti Kultuurkapital.
       
     Uma Lehe
    300. numbri nupumäng
     
       
     
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
     
       
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm 
       
     
     
       
     
     
       
     Uma Internetin