 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| 1946. aasta II maanuuri võistluisil võitsõ üldkarika Võro suusavõistkund (karikat hoit treener-võistlõja, kümnekõrdnõ Eesti meistri Kaaristo Vello).
Võromaa muusõumi pilt | | | | Võromaa suusaelost ja «Kaaristo määrist» | | | Sotši talvõolümpiämänge aigo om hää kõnõlda tuust, et suusataminõ om iks olnu Võromaa kõgõ kõvõmb spordiala.
Edimädse suusa omma teedä Haanimaalt. Haanimehe suusa omma laja, haavapuust ja otsast nüürega (nuu olli keppe asõmõl). Ütte suusapaari saa nätä Võromaa muusõumin.
Suusasport sai suurõmba huu sisse 1932. aastal Kaitsõliidu vidämisel. Võistluisil oll’ mõnikõrd eski päält tuhandõ suusataja.
Esieränis kõva suusahuug tekkü päält sõta. Võro spordikooli suusatreeneris ja rajooni kihäkultuuri- ja spordikomitee esimehes oll’ sõapöörüssen (1944) trehvänü põnnõv Virumaa miis – Kaaristo Vello (inne Vassili Krassikov, 1911–1965).
Narvast peri piirivalvja ja kaitsõliitlanõ oll’ 1933. aasta Eesti meistri 30 km suusatamisõn, 1937. aasta kõiki Eesti suurõmbidõ suusavõistluisi võitja.
1936. aastal võistõl’ tä Garmisch-Partenkircheni talvõolümpiäl.
1944 sai tä uma miiskunnaga NSVLi esivõistluisil 4x10 km tiätesuusatamisõn pronksi ja meistrisportlasõ avvonime.
Võrolõ tullõn õnnistu Kaaristol saia sõaväeosast 250 paari suusõ. Suusa jaotõdi Võromaa valdu vaihõl är ja läts’ kõvas triinmises.
1945. aasta algusõn oll’ Haanimaal üleriigiline talvõlaagri ja päält tuu tulli Kasaritsan Eesti esivõistlusõ. Miihi 20 km võitsõ Kaaristo Vello esi, Neeme Harri oll’ 18.
1946. aastal võidi Võromaa tiätesuusataja (Neeme Harri, Kaarna Jaan, Rinde Heino, Pedasaarõ Friedrich) Sverdlovskin üleliidulidsõ võistlusõ (4x5 km). Pedasaar, kõva laulumiis, sõitsõ üle finišijoonõ lauluga.
1944–1949, ku Kaaristo Võromaa suusaello juhtsõ, läts’ häste ka naisil. Kimmäs suusataja oll’ ka parhilladsõ pääministri Ansipi ämm: Lukatsi (ildampa Reiali) Vaike.
Kaaristo Vello oll’ ka teedä suusamääri tegijä. Aolehin oll’ kõgõ reklaam «Murdmaa suusamääre VÕIT – valmistaja Vello Kaaristo».
Rahvas tundsõgi taad «Kaaristo määri» nime all. Määr oll’ teedä hää pidämise perrä.
Kaaristo härgüt’ võrokõisi ka esi suusamääri tegemä. Kambergi Erik mäletäs, et hääs määrimeistris opsõ ka suusamiis Kaarna Jaan. Kamberg pidä hindä mitmõ võidu põhjussõs Kaarna tettüt hääd suusamääri.
1962. aastal läts’ Kaaristo kodokanti Virumaalõ tagasi, sovhoosi tüüle. Võromaa spordielo naas’ vahtsõst nõsõma 1963. aastal üten Lukini Lauri tulõmisõga.
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja
| | | | Reiali (pildi pääl viil Lukatsi) Vaike 1948. aasta koolinuuri suusavõistlusõ stardin. Suusõ kaes üle Musta Mihkli. Vaike sai võistlusõl üldvõidu: või olla oll’ timä suusõ all kah Kaaristo määr?
Võromaa muusõumi pilt |
|
|
|
