 Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | |
|
|
| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | | |
| Juhtkiri: Võidõlgõ, ku vaia om! | | | «Ku kaivandaja tahtva noid kaivanduisi, sis nä sinnä ka tetäs,» ohksi Mõnistõ kandi luuduskaitsja piaaigu ilma luutusõlda, ku minevä aasta lõpun edimäst kõrda murrõjutuga Uma Lehe mano tulli.
No nä võti uma vaimuväe kokko ja otsusti siski luudusõ ja ummi inemiisi elokeskkunna peräst võitlõma naada.
Päält lehe- ja raadioluku (saa perrä kullõlda viker.ee – saadete arhiiv – võrukeelsed uudised 14.01.) saiva luuduskaitsja uutmada tugõva toe taadõ.
Inemise kõlisti ja kirodi eski pääliinast: anni nõvvo ja paki api. Tull’ vällä, et pall’o es tiiäki, et Eesti lõunatipun sääne luudusväärtüisi täüs kotus om. Ka uma inemise saiva arvu, miä periselt sünnüs, ja no saisva nigu üts miis kaivanduisi vasta.
Edimäne teküs samm om tettü: kukki tuu kant om pia uurmada, korssi luuduskaitsja kokko nuu tiidmise, midä kesk talvõ võtta oll’. Kokkovõtõ üten ettepanõkidõga läts’ keskkunnaammõtnigõ kätte ja nuu saava edimädse tüü är tetä.
Keväjä lätt vallalõ suurõmb uurminõ. Tähtsä om õigõl aol kipõlt tetä. Näütüses karsti ehk vetevaotust (vesi kaos maa ala ja juusk maa-alotsõn sängün edesi) saa nätä õnnõ suurvii aigu. Tuu luudusime peräst es lubata lubjakivikaivanduisi Nabalahe, kon om ka kuulsa Nõiakaiv.
Ku tsirgu lõunamaalt tagasi jõudva ja kasvu uma nõna maa seest vällä ajava, saava naada tüüle noidõ tundja. Kõik nä saava midägi tetä tuu hääs, et kaivanduisikotussidõ keskkunnamõo uurminõ olõs iks põh’alik.
Looda väega, et seo rassõ võitlusõ võitva iks inemise, kink süä hoit luudusõ, mitte rahakoti poolõ.
Ku mõnõn tõsõn Vana Võromaa paigan mõni murõ nõsõs, andkõ teedä. Või-olla saa leht viil abis olla, et asi parõmbahe tsihti käändä. |
|
|
|
